10.12.2020
Abielu
2021. aasta kevadeks kavandatud abielureferendum on Eesti demokraatia pidupäev – esimest korda viimase 17 aasta jooksul on kodanikel võimalus kasutada oma põhiseaduslikku õigust rääkida kaasa oma riigi tuleviku kujundamisel.
Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE), Keskerakonna ja Isamaa esitatud eelnõu kohaselt toimub rahvahääletus 2021. aasta 18. aprillil ning hääletamissedelile kantakse küsimus „Kas abielu peab Eestis jääma mehe ja naise vaheliseks liiduks?“.
Referendumil saab rahvas anda vastuse küsimusele, kas riik peaks minema kaasa üha häälekamate nõudmistega võimaldada homodele abielu- ja lapsendamisõigust või soovitakse loomuliku abielu säilimist.
Rahvahääletus lahendab patiseisu
EKRE Riigikogu fraktsiooni esimehe Siim Pohlaku sõnul aitab referendum demokraatlikult lahendada juba aastaid kestnud patiseisu.
„Terve ja eduka ühiskonna tunnus on inimeste võimalikult lai kaasamine poliitiliste küsimuste otsustamisse, sealhulgas rahvahääletuste kaudu. Pikalt tuha all hõõguv tüli on oluliselt ohtlikum, kui lasta inimestel oma seisukohta väljendada,“ ütleb Pohlak.
„Kui enamus ütleb referendumil „jah“, siis on parlament saanud selge sõnumi, et rahvas soovib kaitsta abielu radikaalide ümberkorralduste eest ning samasooliste või näiteks mitmikabielude seadustamist rahvas parlamendilt ei oota. Kui enamus ütleb referendumil „ei“, siis on samamoodi rahva tahe selles küsimuses fikseeritud ning uks erinevate abieluvormide üle arutamiseks ja nende seadustamiseks samuti avatud.“
Pohlaku sõnul on ükskõik millise tulemuse korral selge, et referendum toob mõneks ajaks rahu ja selguse ning kooseluseaduse vastuvõtmisega ja samasooliste abielu nõudmistega ühiskonnas üles keeratud tolm saab settida.
Opositsiooni vastuseis
Riigikogu opositsioon – Reformierakond ja sotsiaaldemokraadid – töötavad rahvahääletuse toimumise vastu kahel põhjusel.
Esiteks on need erakonnad põhimõtteliselt otsedemokraatia vastu, olles seisukohal, et kui rahvas on valinud endale esindusorganid ehk Riigikogu ja kohalikud volikogud, siis tuleb rahval poliitikute otsustega leppida.
Teiseks on sotsid ja Reformierakond homoabielude seadustamise poolt – nad kardavad, et abielureferendumil jääb peale see osa rahvast, kes soovib näha abielu püsimist mehe ja naise liiduna.
Enamik pooldab referendumit ja loomuliku abielu püsimist
Opositsiooni marulise vastutöö kiuste näitavad uuringud, et enamik inimesi kavatseb oma hääle referendumil kuuldavaks teha. Uuringufirma Norstat viis novembri teises pooles läbi küsitluse, mille tulemuste kohaselt osaleks rahvahääletusel 75% vastajatest, 18% ei osaleks ning 7% protsenti ei osanud sellele küsimusele vastata.
Samuti kinnitab uuring, et referendumil osalejatest 63% soovib abielu jäämist mehe ja naise liiduks.
Seisukohad rahvahääletuse küsimuses eristavad selgelt koalitsioonierakondade toetajaid opositsioonierakondade toetajatest. EKRE toetajatest vastaks rahvahääletusel „jah“ 94% ning „ei“ 6%. Keskerakonna toetajatest vastaks „jah“ 86% ning “ei“ 14%, Isamaa toetajatest „jah“ 65% ja „ei“ 36%.
Opositsioonierakondade toetajate hulgas on loomuliku abielu püsimise pooldajad vähemuses. Reformierakonna toetajatest vastaks referendumil „jah“ 38% ning „ei“ 62 %, Sotsiaaldemokraatliku Erakonna (SDE) toetajatest „jah“ 34% ning „ei“ 66 % ning Eesti 200 toetajatest „jah“ 32% ning „ei“ 68%. Teisisõnu, enamik opositsiooni toetajatest pooldab homoabielu.
Eesmärk – rahvahääletus riigivalitsemise osaks!
Viimati sai Eesti rahvas referendumil osaleda 2003. aastal, mil toimus rahvahääletus Euroopa Liitu astumiseks.
Siim Pohlak on veendunud, et Eesti rahvas on täiesti pädev olulistel ühiskondlikel teemadel rahvahääletuste kaudu kaasa rääkima.
„Poliitikud ei tohi oma rahvast karta. Isegi siis mitte, kui on oht, et referendumi tulemus ei pruugi tema isiklike tõekspidamiste või maailmavaatega kokku langeda,” ütleb Pohlak.
„EKRE eesmärk pikemas perspektiivis on muuta rahvahääletus tavapäraseks riigivalitsemise osaks, nii nagu see on Šveitsis, kus toimub aastas mitu referendumit. Otsedemokraatia juurutamise huvides on ülioluline, et rahvaküsitlus 2021. aasta kevadel õnnestuks ning iga Eesti kodaniku osalemine selles on ülioluline.“