29.02.2024
Tartu mainet kujundavad juba ammu teistsugused väärtused, kui seda on ülikool ja Emajõgi. Võõrad Tartu tänaval.
Liberaalide valitsetav Eesti on Lääne-Euroopast üle võtnud poliitkorrektse hoiaku, et kõik meile tulevad võõrad on head ja et nad kõik võtavad kiiresti meie elulaadi omaks. Miski ei saa olla ekslikum kui selline mõtlemine.
Sõdade ja muude vapustuste eest põgenevad muidugi ennekõike nõrgemad, seega naised, lapsed ja vanurid, aga samas on ajaloolised kogemused näidanud, et liikvele lähevad ka nahahoidjad, seiklejad, parema elu otsijad ja kurjategijad, kes kõik tormavad “uutele jahimaadele”, ja sageli pikalt tõeliste hädaliste ees. Euroopas on heaks näiteks Rootsi, kes sai koos Süüria sõjapõgenikega endale nüüd põhjamaal lahinguid lööva Lähis-Ida klannimaffia. 2015. aasta massirände ajal kirjutasid mõned Lääne väljaanded ka sellest, et tegelikult ei saa päris sõjapõgenikud Lähis-Idast tulema, samas kui varjupaigataotlusi võetakse vastu majandusmigrantidelt.
Ka Eestisse tulnud Ukraina põgenike kohta ütlevad nii peaminister Kaja Kallas kui ka siseminister Lauri Läänemets, et nood kõik on toredad ja samas õnnetud inimesed – kuigi nende seas on omajagu sõjaväekohuslasi, tõenäolisi desertööre, kui ka venekeelseid “ukrainlasi”, kelles pole grammigi Ukraina-patriotismi.
Kui põgenikel vahet ei tehta, siis on see kahjuks nii lähte- kui sihtriikidele: Eesti saab endale juurde venekeelset kontigenti, mis süvendab venestumist ja eestivastasust veelgi, Ukraina aga jääb ilma inimestest, kes peaks kodumaad aitama, kasvõi töö ja maksudega, kui rindele minna ei saa või ei taha.
Teine suur müüt on see, nagu võtaks põgenikud ruttu üle siinse väärtusruumi – hea, kui nad seadusigi järgivad. Võõras kultuuriruumis ja ühiskonnas on kodused identiteet ja mentaliteet vundamendiks, millele toetuda, kui ümberringi on kõik tundmatu. Kui migrandikogukonnad on suureks kasvanud, muutuvad nad kodumaa saarekeseks kesk maailma. Mitte miski ei kannusta migrante sihtriigi kõiki väärtusi üle võtmast – vastupidi, näiteks moslem ei lepi kunagi liberaalses ühiskonnas levitatavate “uusväärtustega”, nagu homoseksualism, soovoolavus ja -neutraalsus, soomuutmine ja transseksualism.
Irvhambad väidavad, et inimene on just nii suur siga, kui tal lastakse olla. Liberaalses ühiskonnas, kus migrante võetakse ainult õnnetutena ja neile andestatakse kõik seaduserikkumised, kasvatataksegi neist vastutustundetud, nõudlikud ja ennasttäis tolgused, kes muudavad ühiskonna ebaturvaliseks ja konfliktiderohkeks. Ei saa mittenõustuda ettepanekuga nimetada poliitkorrektsus inimsusvastaseks kuriteoks, sest Läänes on see põhjustanud paljude ohtlike protsesside mõjude alahindamist.
Kui mingi ühiskond võtab vastu migrandid, siis neile esitatavad nõuded peaks olema karmimad, kui need on kodanikele. Ainult siis on neil motivatsiooni lõimuda. Samas ei ole massiränne, mis on lääneriike tabanud, midagi head, ja neid inimesi tuleb aidata nende kodumaal – et nad teeksid korda oma kodumaa, mitte ei läheks võõrsile kergema elu peale.
Kaja Kallas rääkis hiljuti Riigikogu infotunnis venekeelsetest eestlastest. See on üks Lääne superlollustest, märgistada migrandid ära põlisrahva nimetusega. Mil moel on Eestisse saabunud nigeerlane või ukrainlane järsku eestlane? Neil on ju oma rahvus olemas ja eestlust jagavad äärmuslased ründavad tegelikult ju ka nende pärisrahvust ja -kultuuri. Kaja Kallasele aga tuleks sel juhul eksamitööna panna esmalt kõik Eestis elavad vene pensionärid puhast eesti keelt kõnelema.
Uued Uudised