01.12.2021
Toetajad kohviku ees.
Raske on mõelda nende inimeste pähe, kes otsustavad ja korraldavad seda jõuametkondade sõud, mis MEM Cafe juures on toimunud. Kõik, kes on näinud neid lugematuid videosid sellest jõudemonstratsioonist, aduvad, et tegemist on näidispoomisega. Isegi kui on vaja teha trahve ja panna koht kinni, siis on selline ebaproportsionaalne jõukasutamine ja ressursiraiskamine täiesti absurdne.
Raske on ette kujutada, et kusagil kabinetis ongi mingi meie oma politseijuht või minister, kes võtab vastu otsuse, et nüüd saadame mitu autotäit täisvarustuses mundrimehi väikesesse kohvikusse jõudu näitama, nagu oleks tegu mingi narkolaboriga, mitte värskeid saiakesi müüva väikese perekohvikuga.
Ja kui üks ametkond teise järel ning kohati korraga on käinud asja menetlemas, tuleb politseinikud lindi taha kogunenud rahva vastu seisma panna, justkui oleks tegu Poola-Valgevene piiriga.
Seda kõike Eesti priiuse põlistamise päeval. Priius on meil kätte võideldud riigi suhtes, kuid näib, et inimeste tasandil mitte.
Kogu selle tragikoomilise näidishukkamise kõige ilmekam näide oli see, kui külmetavate inimeste poolt tünni tehtud väikest soojenduslõket kustutama mindi. Kohale saadeti päästeauto, mida turvasid kiirreageerijad. Päästjad haarasid rahva pilgete saatel piinlikkust tundes vooliku ja kustutasid lõkke, mille oleks saanud summutada kas või sületäie lume või igas autos oleva vahtkustutiga. Pärast tuldi veel mitu korda. Tõsi, siis taibati, et ämbritäis vett on paras küll. Kas võib veel ehedamat tsirkust ette kujutada!?
Ja siis tuleb Kaja Kallas eetrisse ja ütleb, et nimetatud kohvik kurnab politseid. Kurnamine käib, ent seda korraldavad just need kabinetivaikuses otsustavad „geeniused“.
Ain Veeäär
