Absurdsed Läänemere vetes pringleid “päästvad” euronõuded ähvardavad halvata Eesti rannakalanduse

Euroopa Liit on suur moodustis ja kui seal kehtestatakse mingid ühtsed nõuded, halvab see sageli normaalse elu seal, kus kehtestatud piiranguid pole tegelikult vaja.

Euroopa Komisjon on algatanud erakorraliste meetmete eelnõu, mis kehtestaks väljasuremisohus pringli kaitseks kohustuse panna kogu Läänemere kalapüügis kasutavatele nakkevõrkudele spetsiaalsed pringlipeletid ehk pingerid, teatas keskkonnaministeeriumi pressiesindaja teisipäeval. Eesti meelest on see meede ebaproportsionaalne, sest Eesti vetes pringlid üldjuhul ei elutse ja see oleks väga koormav nõue meie rannakaluritele.

Keskkonnaministeeriumi hinnangul halvaksid nakkevõrkudele paigaldatavad spetsiaalsed pringlipeletid rannakalanduse ja riigikaitse, kuid ei päästaks väljasuremisohus pringleid.

Keskkonnaminister Tõnis Mölder kohtus eile Euroopa Komisjoni keskkonnavoliniku Virginijus Sinkevičiusega ja selgitas Eesti seisukohti. „Mõistlik oleks üsna kulukate seadmete kohustus kehtestada pringli peamistes elupaikades, mitte kõikjal. Eesti vetes on Läänemere ainus vaalaline harv juhukülaline,“ rääkis Tõnis Mölder kohtumisel, viidates asjaolule, et viimased kinnitatud andmed pringli esinemisest meie vetes pärinevad 1980-ndadest aastatest.

Pringlipeletite kohustuse tõttu on mures ka Eesti kaitseministeerium, sest peletite massiline kasutamine häiriks Eesti merekaitse- ja miinitõrjesüsteeme.

Haruldased pringlid võivad hukkuda kalavõrkudes. Seepärast on rahvusvahelised teadlased teinud ettepaneku kehtestada nende peamistes elupaikades võrgupüügikeelu alad ja lisaks kohustuse pea kogu Läänemeres kasutavad kalavõrgud varustada elektrooniliste peletitega.

Kohtumisel selgitas minister Mölder, et võtmesõnaks on siin tasakaalu otsimine pringli kaitsemeetmete ja kalapüügile pandava koormuse vahel. „Nii nagu pringlid ei ela ühtlaselt kogu Läänemeres, ei peaks ka meetmed olema kõikjal ühetaolised, “ lausus ta.

Keskkonnaministeeriumi kalavarude osakonna juhataja Herki Tuus kinnitas, et kohtumisest oli kasu, sest volinik põhimõtteliselt nõustus tasakaalu otsimise vajalikkusega.  „Volinik mõistis meie argumente näiteks Soome lahe ja Liivi lahe osas, kus pringleid tõenäoliselt ei esine, samas tundub, et muude merealade puhul on vaja veel palju selgitustööd teha,“ leidis Tuus.

Kohtumise kokkuvõtteks tõdeti, et suur töö sobiva regulatsiooni nimel on tehtud, aga palju on veel ees. Oluline on, et probleemile otsitakse sobivat lahendust koos kõigi Läänemere riikidega.

Seega siis võivad pringlid, keda meie vetes pole, tappa meie kalanduse, sest euronõuded ei tee vahet, kas nad on üldse siinmail olemas või pole. Sest euroliit paneb kõigepealt keelud peale ja alles siis hakkab vaatama, kas need on põhjendatud või mitte.