Anti Poolamets: oma mainet päästa püüdes pannakse ohtu riik ja rahvas

Sõjakas Eesti väikeriik tunneb end jätkuvalt impeeriumina ning kuigi siin lastakse võral droonil keskmaale kukkuda ja Vene lennukitel ja varilaevadel teha, ida tahavad, hüppavad meie sõjaprintsid ikka jalalt jalale nagu Julk-Jürid ja lubavad vaenlase põlvili suruda juba ende territooriumil.

Nüüd tuli järjekordse avaldusega välja tuntud lastepiltnik Marko Mihkelson, kes kirjutab sotsiaalmeedias, kuidas Venemaa ja NATO üha pingelisemaks kiskuvas vastasseisus tuleb Eestil „viivitamatult ja üheselt näidata selget valmisolekut võidelda ja võita“ ja „sammud Venemaa suunal ei tohi enam olla sümboolsed ega hirmust kantud“ ja veel „Venemaa provokatiivne käitumine Euroopa riikide suhtes ei tohi jääda vastuseta — ja see vastus ei tohi piirduda ainult sõnadega“.

Niisiis – hurraa, Moskva peale!

Kommenteerib Riigikogu riigikaitsekomisjoni liige Anti Poolamets: „Inimesed ei adu ikka ohtu, mida on kaasa toonud raske legitiimsuspuudega valitsus ja mitut karva korruptandid võimu juures. Kui need leiavad, et oma mainekastroofi saab ravida hüüatustega, “me võitleme ja võidame”, siis läheb asi ohtlikuks.

Kui lastepiltnik loodab, et sellise kõvatamisega antakse talle äkki mutta kukkunud maine tagasi, siis tegelikult pannakse ohtu kogu riik ja rahvas.

On selge, et need inimesed ei adu Eesti suurust, geograafilist asukohta, ega sõjalist võimekust, kui kuulutavad “me võitleme ja võidame”. Kes need “meie” õieti on? Kas nende poolt juuksejuurteni vihatud Trumpi administratsioon, kes peab nüüd lastepiltniku näpunäitel sõtta tormama?

Oleme ammu hoiatanud, et mitukümmend aastat riigikaitset pidurdanud, ajateenistust likvideerida püüdnud, sõjaväeluuret kohitsenud ja peamiselt mittemidagi tegemisele pühendunud seltskond ei ole äkki riigikaitse osas usaldusväärseks muutunud. Nende värisevates kätes võib püss lahti minna, aga käes nad relva hoida ei suuda.”