Afgaan “Pealtnägijas”: saan Eesti kodakondsuse ja mu pojast saab tõeline eestlane

“Pealtnägija” tegi esimese intervjuu Kabulist Eestisse põgenenud afgaani mehega, milles on päris huvitavaid momente.

“Kui Taliban on ikka minu riigis, siis ma ei lähe sinna, ma jään Eestisse, õpin keelt, saan kodakondsuse. Kui olukord on hea, siis ma lähen tagasi, aga ma eelistan, et mu poeg jääks siia. Poeg, kes on kuueaastane. Talle on parem siia jääda, olla ühiskonna heaks kasulik, olla tõeline eestlane,” lausus Ali Afzali.

Afgaani jaoks tundub kodakondsuse saamine väga lihtne – lihtsalt “saan”. Kui Afganistanist tuleb Euroopasse miljoneid, kas siis kõik “saavad” kodakondsuse? Eriti veel, kui ta ei välista kodumaale naasmist. Kas Eesti kodakondsus on tema silmis naljanumber, mida saab niisama? Tundub, et “pagulasabi” on mehele juba põhjaliku hüvesid lubava ajupesu teinud.

Veel kummalisem on Ali poja saamine “tõeliseks eestlaseks”. Kesk-Ida rahva poeg hakkab soomeugrilaseks, samas kui enda rahval on võimas kultuur ja juured, samas täiesti teine usk?

“Mu poeg on palju õnnelikum kui Afganistanis, aga mu naine ei ole nii õnnelik. Mõnikord on ta kurb, sest see on tema esimene kord, kui ta on Afganistanist väljas. Või ta igatseb sugulasi,” rääkis Ali.

Võib-olla arvestaks mees ka naise unistustega? Ja eriti märgiline ongi see, et kuigi liberaalne ühiskond muretseb afgaani naiste pärast, sai esimesena sõna afgaani mees, kes on juba teinud otsused kogu pere eest.

Ja muidugi ei küsi mees põlisrahva arvamust ei tema kodakondsuse ega rahvuse vahetamise osas. Lääne-Euroopal on Afganistani migrantidega väga kehvad kogemused, nende seast on tulnud nii terroriste kui ka lihtsaid noakangelasi, kellele miski ei meeldinud.

“See on terroristide sõda,” väidab Ali. Ei, see on afgaani rahva sõda – kõik oleneb rahva toetusest terroristidele või selle puudumisest.