Tundub uskumatu, kuidas president Bideni algatatud Afganistani-tragöödiat üritatakse sõnadega suureks eduks siluda, ning Lääne raha tahetakse Talibanile üle kantida.
President Joe Biden iseloomustas teisipäeval “erakordse eduna” USA korraldatud evakuatsiooni, mille käigus lennutati Afganistanist minema üle 120 000 inimese, vahendab BNS.
Õhusild võis mastaapidelt tõesti enneolematu olla, aga see kulges väga traagiliselt, mistõttu pole põhjust uhke olla – paanikas inimesed klammerdusid lennukite külge ja kukkusid surnuks, enesetaputerroristid külvasid surma nii USA sõjaväelaste kui tsiviilevakueeritavate seas jne.
NATO peasekretär Jens Stoltenberg lubas teisipäeval, et USA ja tema liitlaste Afganistanist lahkumisel maha jäänud afgaane ei unustata. Lihtsalt meenutatakse, et nad on olemas? Sest liitlased on Afganistanist lõplikult lahkunud ja ” maha jäänud afgaane ei unustata” sõltub jällegi Talibanist.
Edasi läheb asi veelgi rohkem absurdi: ÜRO peasekretär António Guterres hoiatas teisipäeval humanitaarkatastroofi eest Afganistanis, kutsudes riike eraldama raha afgaanide toetuseks pärast USA vägede lahkumist. Guterres kutsus kõiki liikmesriike pakkuma “õigeaegset, paindlikku ja kõikehõlmavat rahastamist”.
Jätkata rahastamist pärast Talibani võimulepääsu? Guterres võiks vaadata tõsielusündmusel põhinevat filmi “Black Hawk Down”, milles on kaadrid, kus Somaaliasse saabunud viljaabi võetakse näljaseid inimesi maha lastes sõjapealike poolt jõhkralt üle. Talibani kontrollitav abi (vaevalt, et seda teisiti teostada saab) ei pruugi tõeliste abivajajateni jõuda.
Nii loobivad Lääne liidrid kõlavaid sõnu, Biden räägib lausa edust, aga Afganistanis märatsevad taliibid täiesti segamatult. (BNS-UU)