08.12.2018
Agnes Pulk
Oma avalikus vastulauses Andres Herkelile ütleb EKRE Hiiumaa aseesimees Agnes Pulk, et tolle ihaldatud “avatud rahvuslus” on pigem eestlusevaenulik ja hoopis EKRE aetav poliitika võib veel midagi päästa.
“Olin tõelises hämmingus, kui lugesin 4. detsembril ilmunud Hiiu Lehest Andres Herkeli kirjutist, milles ta väidab, et EKRE esindab mõõdutundetult räuskavat natsionalismi ning Eesti peaks valima avatud rahvusluse tee.
Eeskujuks toob ta meile Macroni Prantsusmaa ja sealse „patriotismi”. Sellist ebapädevat ja pinnapealset analüüsi ning abitut eneseupitamist teiste arvelt poleks osanud oodata. Prantsusmaa patriotism tähendabki ju seda, et rahvast defineeritakse ainult konkreetse maa-ala (patria) kaudu, kus elatakse, mitte selle maa põlise keele, kultuuri ja traditsioonide kaudu. Statistikas prantslast kui rahvust enam üldse välja ei tooda, tuuakse vaid prantslane kui kodanik.
Siiski on prantslasi kui rahvust riigis vähemalt 80%, mistõttu prantslaste seis on kordades parem kui väikese Eesti rahva seis. Rahvaloenduse andmetel (Insee, 2011) oli 89,6% elanikkonnast sünnijärgsed Prantsuse kodanikud, 4,5% oli kodakondsuse omandanud ning 6% oli välismaalaseid.
Samas Eestis oli 2017. aastal eestlaste osakaal rahvastikust vaid 68,8%. Venelaste osakaal rahvastikust on meil 25,1%. Iga sisserändajaga see arv kasvab. Nn avatud rahvuslus (sisuliselt tähendab see eestlast kui kodanikku, mitte eestlast kui rahvust) tähendab ju selget ohtu meie riigi ja rahva kestmisele!
Äsjailmunud raamatus “Eesti rahvastiku 100 aastat” toob Eesti statistik ja rahvastikuteadlane Ene -Margit Tiit Eesti rahvastiku elu ja arengut analüüsides välja, et 15 aasta jooksul on Eestist välja rännanud umbes 80 000 inimest ja sisse rännanud 50 000 inimest.
Rahvastikukadu aastatel 2000-2015 oli suurusega 8367 meest ja 18 970 naist. Rände tulemusena kaotab Eesti oma kodanikke, lisandub aga teiste riikide kodanikke. Eestisse elama tulnud muulased integreeruvad pigem venekeelsete inimeste ja nende keskkonnaga. Tiidu sõnul räägivad Eestisse sisserännanud ukrainlased, venelased, sakslased, juudid ja soomlased kodukeelena pigem vene kui eesti keelt.
Eesti on kui tilk maailmameres. Lähitulevikus on lisaks sõjapõgenikele Aafrikas ja Lähis-Idas maailmas uut eluapaika otsimas ka kliimapõgenikud. Hädad maailmas ei lõpe. Väike Eesti ei suuda olla teiste riikide murede lahenduseks, meil on põhiseaduslik kohustus hoolitseda eelkõige oma pisikese rahva, selle keele ja kultuuri säilimise eest. Meie oma inimesed virelevad vaesuses, paljud elavad toimetulekupiiri peal.
Meil pole vaja oma liitlaste ees jõukat Euroopa riiki teeselda. EKRE leiab, et senikaua, kuni Eesti riik ei suuda tagada meie oma inimeste heaolu, ei ole me valmis vastu võtma teiste riikide abivajajaid.
Ja lõppude lõpuks võiks juba ära lõpetada EKRE valijate mõnitamise ja sildistamise. 26. novembril toimunud meeleavaldusel Riigikogu ees osales tuhatkond inimest üle terve Eesti, väga palju oli vaimukaid ja viisakaid plakateid, kuigi meedia näitas vaid kõige teravamaid ja piiripealsemaid. Inimesed palvetasid Eesti riigi ja valitsuse eest, meeleavaldus kestis kaks ja pool tundi, samas kui intsident vaid paar minutit.
Provotseeritud vahejuhtumi tõttu on kaks lihtsat Eesti meest tehtud Tarandi peksjateks. Ja kõiki meeleavaldajaid tembeldatakse märatsejateks, pööbliks, intriteks, natsideks. Iga kaine mõistusega inimene saab aru, et nii ju asi tegelikult ei ole.
Me näeme uudistest, millised valitsuse vastased meeleavaldused toimuvad teistes Euroopa riikides – vihased inimesed põletavad autosid, rünnatakse politseid, on reaalsed hukkunud ja reaalne varaline kahju. Võiks öelda, et rahvas tõepoolest märatseb. Ometi ei julge demokraatlikus riigis keegi neid meeleavaldajaid märatsejateks või pööbliks nimetada. See oleks ennekuulmatu!
EKRE ei viljele räuskavat natsionalismi, vaid julget rahvuslust ning konservatiivset maailmavaadet. Tundub, et konservatiivsusest arusaamine on Eestis veel väga puudulik. Siin on abiks käesoleva aasta alguses Inglise filosoofi Roger Scrutoni sulest ilmunud raamat „Kuidas olla konservatiiv?” Scruton toob suurepäraselt esile, mille eest konservatiivid seisavad.
Me seisame selle eest, et sajandite vältel välja kujunenud positiivne ühiskonna toimimine, seda toetavad traditsioonid ning moraalne kõlblus võiksid Eesti riiki ja rahvust kanda ja tugevdada ka edaspidi. Kõike seda püütakse kahjuks tänaste ultraliberaalsete, globalistlike ja vasakpoolsete erakondade noorte ja kogenematute poliitikute poolt mõtlematult hävitada.
Me teame, et midagi ehitada on kordades raskem, kui ehitatut lammutada. Konservatiivid seisavad vastu rahva kestmist ja edenemist toetavate väärtuste lammutamisele ja anarhismile. Tervise Arengu Instituut ei ole 27 aasta jooksul teinud MITTE ÜHTEGI perekonna tugevdamiseks mõeldud kampaaniat. Riik ei ole selleks raisanud sentigi! Küll aga on kulutatud miljoneid, et rahastada homopropagandat ja lodevat seksuaalmoraali (kuidas teisiti nimetada seda, kui noortele õpetatakse, et seksi ainsaks tingimuseks on „kummi” olemasolu, mitte pühenduv ja truu armastus).
EKRE soovib raha suunata terve perekonna propageerimiseks ja selle tugevdamiseks. Iga riik on vaid nii tugev, kui tugevad on tema perekonnad. Ja selle järgi on meie riik praegu väga hapraks muutunud. Vaja on muutust. EKRE seisab tugevate perekondade ja tugeva Eesti riigi eest!”