Eestis on hästi märgatav see, kuidas teatud probleeme, sealhulgas ka nüüdset rändeleppe arutelu käsitletakse otseselt huvigrupi seisukohast, millest väljapoole jääv muudetakse teisejärguliseks või lausa tähtsusetuks.
Seda on juba korduvalt näha olnud tööandjate pöördumistes, kes nõuavad tööjõu sissetoomise piirangute lõdvendamist või kaotamist, sest neil ei jätkuvat majanduse arenguks vajalikke töökäsi. Mitte ükski tööandjate organisatsioon pole selgitanud, kuidas nende sisserände turgutamise soov haakub Põhiseaduses kirja pandud sättega, et Eesti riigi peamiseks ülesandeks on säilitada eestlaste keel, kultuur ja rahvusriik.
Nüüd on tulnud uus analoogiline nõue – Postimees vahendab uudist, et Eesti Startupijuhtide Klubi tegi seoses migratsiooniteemaga äsja avaliku pöördumise kõigi parlamendierakondade juhi poole, milles kutsus muu hulgas üles lõpetama rahva hirmutamine.
“On oluline, et ühepoolselt vaid riskidega hirmutamine ei varjutaks ettevõtluses, hariduses, tehnoloogias jm valdkondades maailmas ringi liikuvate inimeste suuri positiivseid mõjusid,” seisab klubi presidendi, Taxify ühe juhi Jevgeni Kabanovi allkirja kandvas pöördumises.
“Meie kiirelt kasvavad tehnoloogiaettevõtted Eestis teavad, kui oluline on rahvusvaheline usaldusväärsus ja koostöövõime. Lisaks on meie sektori enam kui 5000 töötaja seas nii palju välismaal töötavaid eestlasi kui ka Eestisse tööle asunud tipptalente mujalt maailmast. Seega on meile eduks äärmiselt oluline, et inimeste migratsiooni temaatikat käsitletakse kogu maailmas korrektselt, tasakaalukalt ja asjatundlikult,» seisab startup’i-juhtide pöördumises.
Pole raske aru saada, millele viitavad need inimesed – rändeleppele tulevat heakskiit anda. “Korrektselt, tasakaalukalt ja asjatundlikult” ei sisalda kohe kindlasti arutelu selle üle, kuidas võib 250 miljoni aafriklase lahtipääsemine mõjutada Eesti demograafilist olukorda, vaid pigem seda, kas poliitkorrektne IT-mees tuleb rändeleppe tagasi lükanud poliitiliselt mittekorrektsesse Eestisse tööle.
Peamiselt aga kumab sellest pöördumisest läbi vaid isiklik huvi – ettevõtjad kardavad oma ettevõtete, mitte rände tagajärgede pärast. Teiseks – sama asi pole “probleemiks” ju ainult Eestis, vaid ka USA-s, Austraalias ja veel mitmes arenenud riigis, kes on samuti rändeleppest keeldunud.
Ettevõtjad ei tohiks oma isiklikke ja majandushuvisid niivõrd üksüheselt siduda ülemaailmsete protsessidega, mis mõjutavad tulevikku kaugelt enam kui kümmekond võimalikult Eestisse tulemata jäänud tippspetsialisti. Eraldi võiks küsida – mis mõttelaadiga on IT-inimesed, kui nad seovad riikide suveräänsete huvide väljendamise nende usaldusväärsusega? Olete te tehnoloogid või ideoloogiatöötajad?
Kõige nukram ongi ehk see, et Eesti Startupijuhtide Klubi seostab rändeleppe ainult infotehnoloogilise arengu, kõrgharitud spetsialistide, arvutimaailma, bürookabinettide ja tuledes säravate city-dega. Aga on ju ka pommina tiksuv Molenbeeki linnaosa maailmalinnas Brüsselis; Calais`i džungli-nimeline migrandilaager inimestega, kes üritavad jõuliselt ebaseaduslike vahenditega Suurbritanniasse pääseda; Maceratas nigeerlase poolt vägistatud ja tükeldatud 18-aastane itaallanna ja Saksamaal sarnase saatuse osaliseks saanud 14-aastane tüdruk; on kodusõjaennustused Prantsusmaal ja palju muud hoiatavat.
Ennekõike aga tähendavad rändeleppesse sisse kirjutatud kohustused sihtriikidele ehk arenenud maadele tohutuid kulutusi migratsiooni korraldamiseks ja vastuvõtuks, mis hakkavad pärssima majandusi ja ka nende samade tehnoloogiafirmade arenguvõimalusi. Sajad miljonid migrandid ei tähenda vaid töökäsi, need tähendavad ka sotsiaalset ülalpidamist, kulutusi terrorismist ja kuritegevusest nõrgestatud julgeolekuolukorra taastamiseks ja palju muud negatiivset.
Praegu on IT-maailmal hea tööjõu vabast rändest rääkida, kuid kui võimsa serverite maailma ümber hakkab kihama tohutut ebaturvalisust tekitav rändelaviin, tehnoloogiakeskus on ümbritsetud moslemigetodest, peamiseks parooliks saab “allahuakbar001” või “prohvetmuhamed666” ja vaadataivamaks telekanaliks “Al-Jihad”, siis on hilja rääkida sellest, et rändelepe ei puudutanud “tipptalente mujalt maailmast”. Ja Eesti Startupijuhtide Klubi võiks alustada iga oma pöördumist selgitusega, millisena näevad nad lähitulevikus Eesti rahvusriiki. Kui üldse näevad.
Allikas: Postimees