Rahvuskonservatiivne uudiste- ja arvamusportaal
Saada vihje: info@uueduudised.ee

Ajakirjandusuurija: ametnikud ja poliitikud vajavad eesti keele õpet

-
27.04.2021
Eesti keel on alati ohus, kui me oleme suurriikide ja -keelte mõju all.
© UU

Eesti keelega pole asjad sugugi nii head, nagu armastavad rääkida võimupoliitikud, kes sageli isegi seda õigesti ei räägi.

Ajakirjandusuurija Marju Himma rääkis Vikerraadio päevakommentaaris keelenõuetest, kutsudes muuhulgas üles ka loobuma kantseliidist.

“Meie tippametnikke ja poliitikuid kuuleb iga päev kasutamas väljendid nagu “võime näha surmajuhtumite stabiliseerumist” või “päevaste testide koguarv kasvas” – miks ei võiks selle asemel öelda lihtsamalt “tegime sel päeval rohkem teste kui eelmisel”?” kirjeldab Himma. “Direktorile, kes kasutab oma kirjas lauset “toitlustamise korraldamine käib tööpäevade lõikes”, tahaksin soovitada keelekoolitust.”

Marju Himma küsib samuti:”Kui paljud õpetajad ja koolijuhid käivad regulaarselt värskendamas oma keeleteadmisi?” ning lisab: “Vahel tundub, et meie avalikkuses kõlav keel annab rohkem halba kui head eeskuju ning see rikub mitte ainult tudengite, vaid meie kõigi keeleoskust. Samal ajal pole kuulda, et avalikud kõneisikud, olgu nad ametnikud või poliitikud, saaksid regulaarselt keeleõpet. Ülikoolide keelenõuetest rääkides tasub meelde tuletada, et enamik õppejõude ja teadlasi ei käi samuti keelekoolitustel ning paljude eesti keel on kaugel eeskujulikust. Mul on kolleege, kes on tunnistanud, et nad ei saagi nõuda tudengitelt keelelist korrektsust, kuivõrd nad ise ei ole selles pädevad.”

Uued Uudised lisavad, et näiteks välisminister Eva-Maria Liimetsa jutt on väga kantseliitlik, milles on kindlasti oma roll diplomaadikarjääril, kus ongi kombeks mitte midagi öelda. Ka Kaja Kallase esinemisi Riigikogus on kirjeldatud kui “nomenklatuursete teemade väga kantseliitlikust esitust”. Sama häda on väga paljudel poliitikutel.

Marju Himma aga võttis sõna seetõttu, et hiljaaegu teatas osa Ühendkuningriigi ülikoole, et lõdvendab üliõpilastööde keelenõudeid. Selle eesmärk pidi olema vähendada väljalangevust vaesematest peredest ja kehvema haridustaustaga tudengite hulgas. Sinna juurde käis põhjendus, et keelevigade pärast madalama hinde panemine pidavat olema omane ühetaolisele Põhja-Euroopa kultuuriruumile, kus domineerivad valged, mehed ja eliit.

Rääkimata sellest, kui ideoloogiline on brittide otsuse põhjendus, näitab see, et ka inglise keel on surve all (ilmselt sisserändajatele vastu tulles), sest kui sellegi juures lõdvendatakse reegleid, nagu ka eesti keele puhul, siis läheb kogu maailma keeleruum üha primitiivsemaks – keelereeglid muudavadki ju keeled selleks, mis nad on.

Himma küll ei kommenteeri just seda uudist, kuid ütleb, et ka Eestis on eesti keelega asjad halvenemas, eriti just inglise keelele orienteerumise tõttu. “Tugevalt ingliskeelse inforuumi mõju näen tudengitöödes just inglise keelest viidatud tekstides, kus oskamatu tõlkimise tulemusena sünnivad eesti keeles rohmakad ja keeleliselt nõrgad tööd,” täpsustab ta.