Kui jälgida meediat, siis on näha, kuidas raha on jagatud üsnagi mõttetutesse kohtadesse (majanduse säilenõtkuse uurimine), samas kui elulistes kohtades lastakse asjadel minna sotsiaalse konfliktini (õpetajate streik).
Riigieelarves on võimalusi, millega saaks streigi ära hoida, kuid Reformierakond lihtsalt ei taha õpetajatele raha leida, arvavad ajakirjanikud Kalle Muuli ja Martin Ehala.
ETV kolmapäevaõhtuses saates Esimene stuudio, kus õpetajate streigi ärahoidmise teemal vaidlesid valitsuse ja opositsioonierakondade esindajad, tõi Varro Vooglaid (EKRE) tõi esile, et streigi ärahoidmiseks puuduvad 10 miljonit eurot on Eesti selle aasta 18,5-miljardisest riigieelarvest 0,054 protsenti. Ja see, et Reformierakond seda raha ei leia, näitab nende prioriteete.
Ukraina aitamine ei ole selline prioriteet, mille kõrval kõik muu muutub tühiseks. Esiteks Ukraina toetuse ulatus on õpetajate palgatõusuks puuduva 10 miljoni kõrval kordades ja kordades suurem. Ukraina olukord ei muutuks sellest oluliselt, kui talle eraldatav toetus 10 miljoni võrra väheneks.
Ukraina toetamine ei ole Reformierakonnale kaugeltki mitte kõige tähtsam eesmärk. Eelmisel aastal kehtestasid nii mõnedki Euroopa riigid ajutise maksu pankade kasumitele, mis tekkisid sellest, et Euroopa keskpank tõstis intresse. Eestis oleks selle maksuga olnud võimalik riigieelarvesse saada hinnanguliselt 150 miljonit eurot, millega oleks saanud veelgi rohkem toetada Ukrainat ja jäänuks ka õpetajate palgatõusuks.
Õpetajate raha on ju tegelikult olemas näiteks valitsuse sihtotstarbeta reservis, kus on selleks aastaks eraldatud 22 miljonit. Kui streigi ärahoidmine oleks mingilgi moel Reformierakonnale prioriteet, siis võetaks raha sealt.
Allikas: Postimees