Kui veel vähem kui kuu aega tagasi oli Eesti valitsus seisukohal, et ollakse valmis mobilisatsiooniealised ukraina mehed Ukrainale välja andma, siis nüüd, pärast president Zelenski külaskäiku, ollakse ühtäkki vastupidisel seisukohal.
Olukord rindel on selline, et Ukraina kaitseministeerium plaanib riiki tagasi kutsuda täiemahulise sõja alguses Ukrainast põgenenud sõjaväeealisi mehi, et neid lahingutes kurnatud sõduritega välja vahetada. Kuna Ukraina vastupealetung ebaõnnestus, on president Volodõmõr Zelenski sõnul juurde vaja kuni 500 000 sõdurit. Seepärast otsitakse taga ka täiemahulise sõja puhkemisest alates teistesse riikidesse põgenenud ukrainlasi.
Eestis on ajutist kaitset taotlenud üle 7000 mobilisatsiooniealise (18-60 aasta vanused) Ukraina mehe.
“Kui Ukrainal on seda vaja, siis Eesti saab selle inimese leidmise ja Ukrainale üleandmisega ka hakkama. Me suures pildis teame, kus need isikud asuvad, mida nad teevad,” ütles siseminister Lauri Läänemets (SDE) alles mullu 22. detsembril ERRile.
28. detsembril lisas ta BNS-ile, et Eestil oleks keeruline Ukrainale ära öelda, kui Ukraina peaks paluma Eestilt siin elavate ukrainlaste mobiliseerimisel abi, sest see oleks sõjas olevale riigile selja keeramine. „Tõsiasi on see, et need inimesed on vaatamata Eestilt saadud kaitsele endiselt Ukraina kodanikud. See tähendab, et kui Ukraina riik otsustaks neid mobilisatsiooni korras tagasi kutsuda, tuleb meil jagada Ukraina riigiga infot inimeste kohta, kes meil siin on,” leidis Läänemets.
Teema tõusis päevakorda taas seoses Volodõmõr Zelenski Eesti-visiidiga. Seda arutati Kaja Kallasega ning selle kohta küsiti ka pressikonverentsil.
Zelenski andis märku, et ootab võõrsile läinud mehi appi nii rindele kui ka tagalasse, kuid otsest vastust ei andnud, kas Eesti peaks nad välja saatma.
Küll aga teatas Kaja Kallas pärast seda, kui Zelenski lennuki rattad olid õhku tõusnud, et Eesti Ukraina sõjaväekohuslasi välja anda ei kavatse, sest „nad viibivad siin seaduslikul alusel“ ja „see on Ukraina enda asi neid tagasi kutsuda“. Kuigi võltskallistus Stenbocki maja trepil on Kallasel veel lihasmälus, teenib selline seisukoht vaid Kremli huve.
Möödunud aasta augustis vallandas Zelenski kõik riigi piirkondlike sõjakomissariaatide juhid, heites neile ette altkäemaksu eest sõjaväekohustusest vabastamist. Suur probleem on just asjaolu, et sõjakomissarid aktsepteerisid sõjaväekohustusest vabastamise alusena ilmselgelt fiktiivseid või võltsitud dokumente. Ülemraada Rahva Teenri fraktsiooni juht Davõd Arahhamija tegi siis ettepaneku, et võltsitud dokumentidega Ukrainast lahkunud väekohustuslased tuleb riigile välja anda.
EKRE seisukoht on juba sõja algusest olnud, et kõige paremini saame Ukrainat abistada siis, kui aitame sõjaväekohuslased tagasi oma kodumaale appi.
Loe siit:
https://www.err.ee/1609203418/eesti-on-valmis-mobilisatsiooniealised-mehed-ukrainale-valja-andma