14.12.2023
Usuõpetus võiks koolides olla, seda kasvõi inimeste silmaringi laiendamiseks. Pilt on illustratiivne.
EELK peapiiskop on kutsunud üles koolides läbi viima kohustuslikku usuõpetust. Kui usuõpetust koolides anda, siis võiks käsitleda nelja olulist küsimuste rühma – esimene rühm oleks kirikute poolt pakutavad teenused (kaubad), mille sisu käsitletakse religiooniökonoomikas (inglise keeles vaata märksõna „economics of religion“), teine rühm religiooni mõju majandusele (sealhulgas tehingutele), kolmas rühm religioossete vaadete muudetavas, neljandaks metoodika religioosse grupi mõjujõu analüüsimiseks.
Kirikute poolt pakutavad teenused jaotuvad esimeses rühmas kolmeks: maailma seletamine (tekkimine, areng, lõpp, jumal kui arengu põhjus), sotsiaalse kuuluvuse pakkumine, psühholoogilise tõe pakkumine.
Maailma seletamine keskendub jumala olemusele ja inimese seosele jumalaga. Jumala olemust võib vaadelda kahest lähtekohast – via positiva ja via negativa. Via positiva tähendab arusaamist, et inimene oskab kirjeldada jumalat (jumalaid) ning kõige ilmekamateks näideteks on antiik-kreeka ja hindu arusaamad jumalate välimusest ja tegudest. Via negativa on tänapäeva teoloogia suund, mis ütleb – kui jumala hallata on umbes 2 triljonit galaktikat ja igaühes mitukümmend kuni mitusada miljonit tähesüsteemi, siis me ei jõua kunagi arusaamiseni üle aja ning ruumi toimiva jumala olemusest. Via negativa järgi jumala olemus väljendub keemia, füüsika, matemaatika, bioloogia jne. seadustes, sest looja üle saab otsustada loodu järgi. Usuõpetus peaks suunama inimesi õppima keemiat, füüsikat jne., sest ilma nendeta pole universumi funktsioneerimist käsitlev teoloogia võimalik. Õppekavades peaks olema sees religiooni (jumal kui võimalik põhjus kõiksuses) ja teaduse seostest.
Teiseks, sotsiaalsete suhete loomine ja stabiliseerimine. Religiooniuuringud näitavad, et peamine kogudusse kuulumise põhjus on soov kuhugi kuuluda. Näiteks Eesti venelasteel loob õigeusk olulise seose sugulastega, saab tähistada tähtpäevi ning on üldse sotsiaalse suhtlemise üks elemente. Eestisse tulnud moslemitel on kogudus üheks sotsiaalse toe vormiks. Religioossete reeglite rikkumine tähendab grupist väljaheitmist. Kui me räägime, et Eestisse tulnud meile vastuvõetamatuid religioosseid kombeid täitvad võõrad peavad järgima eesti komberuumi, siis peaksime andma neile üleminekuvõimaluse eesti gruppi. Usuõpetus peaks andma juhiseid, kuidas toimub sotsiaalsete suhete katkestamine endise grupiga, kas see katkestus on üldse võimalik ja kas eestlased on võimelised ja tahavad võõraid integreerima – paratamatult muutuks ka eestlaste senised väärtused ja normid. Kui me räägime saabunud isikutega ühtsest kultuuriruumist, siis tuleks usuõpetuses rääkida sellise integreeritud religioossuse olemusest ja arutleda, kas ja millistel tingimustel oleks see üldse võimalik.
Religioossust kasutatakse mõningatel juhtudel gruppide vahelistes konfliktides majanduslike huvide kattevarjuna, õppekavades võiks käsitleda tegelike probleemide äratundmise võimalust. Mõningates Aafrika konfliktides usukonflikt moslemite ja kristlaste vahel tähendab majanduskonflikti rändrahvaste ja maaharijate vahel maalappide pärast. Seega on vajalik aru saada, kellega näiteks meie sattudes sellistesse konfliktidesse (missioonidel, tulevases äritegevuses, poliitikuna) peaksime õigupoolest rääkima. Afganistanis ja Iraagis oleksid meie sõdurid(luurajad) kindlasti pidanud võtma ühendust kohalike mulladega, selleks aga tuleb teada, mida tähendab moslemi kogukonda kuulumine ja moslemite seosest „teiste“ gruppidega.
Kolmandaks pakuvad religioon ja kirikud psühholoogilist tuge rasketel hetketel. Kui psühholoogi juurde on pikk järjekord, siis kirikus kuulatakse sind ära ja elatakse ka kaasa. Selleks on mitmesugused vormid – pihtimine vaimulikule, koguduse palved probleemi lahendamiseks jne. Aru tuleb saada ka lootusest jumala toele – teoloogilises kirjanduses kasutatakse nn. „isakuju“ analüüsi. Seega usuõpetus võiks käsitleda üksinduse teemat ja kiriku tähendust psühholoogiateenuse pakkujana. Vajadusel võiks arutleda, mis moel saaks sekulaarset ja religioosset psühholoogilist teenust ühendada ning mida peaks sekulaarne psühholoogiateenistus üle võtma religioosselt.
Teiseks suureks rühmaks oleks religiooni mõju majandusele. Siin võiks käsitleda kahte valdkonda – religioossete väärtuste mõju majanduskasvule ja religiooni mõju majandustehingutele ning ettevõtete tegevusele. Religioossete väärtuste mõju majanduskasvule peaks keskenduma eetika küsimustele – mida tähendavad majandusarengule nõuded olla aus, lahke, vältida ahnust jne. Ehk, kuidas religioossed väärtused mõjustavad üldist usaldust ühiskonnas. Seejuures ei tohi muidugi unustada ära religioossete konfliktide mõju usaldusele ühiskonnas.
Religiooni mõju majandustehingutele ja ettevõtete tegevusele peaks sisaldama järgmisi aspekte. Esiteks, mida konkreetsed religioonid lubavad toota ja tarbida. Näiteks islami kogukonna tugevnemine Euroopas ja Eestis tähendab sealihatootmise lõpetamist, see omakorda viib muutustele sööda tootmises. Hindu kogukond tähendab loomaliha kasutamise keelustamist. Islamis tuleb loomi tappa halal kombel, selleks meie tapamajad kohandatud pole. Sama tootmisliini ei tohi kasutada sealiha ja muude lihatoodete valmistamiseks. Pagaritööstus tuleb ümber korraldada – paljudes pagaritoodetes kasutatakse alkoholi toodete maitseomaduste parandamiseks ja säilivuse pikendamiseks. Seega – hüvasti rummi-maitsega koogid, tordid jne. Juustutööstus on vaja ümber seadistada – paljudes odavamates juustudes kasutatakse želatiini, mida saadakse sealiha töötlemisel. Alkoholi ei tohi toota ja pakkuda – meie Liviko on patupesa, samuti enamus kohvikuid ja restorane. Islam keelab finantseerida tööstusi, mis ei tooda halal tooteid – ei mingeid pangarahasid sigadega seotud põllumajandusse; liha-, piima, pagaritööstusse, vaba aja asutustesse. Keelatud on kasiinod ja muud hasartmänguga seotu.
Sanitaarkontrolli kõrvale seatakse islami halal-sertifitseerimine spetsiaalsete islami hindamisühingute poolt – riigi ametiasutuse kõrvale kerkiks samasuguse jõuga religioosne kontrollorgan. Religioosne kontrollorgan tagab, et moslemitel pole vaja kaupluses uurida sildilt toote koostist, vaid sertifikaat tagab religioosselt lubatava kasutamise.
Piirangud on ka kultuurivaldkonnas – keelatud on inimese kujutamine maalidel, skulptuurid. Lubatud on vaid vähesed muusikainstrumendid (näiteks tamburiin, trumm, oboe, viiul). Üsna huvitav oleks kuulata Arvo Pärti teoseid tamburiini, trummi, oboe ja viiuli esituses). Hüvasti kohvikuorkestrid, nagu me oleme harjunud.
Ümber tuleb korralda pangandus, sest intressi võtmine ja maksmine on keelatud. Pandiõigused tühistatakse ja pangad tulevad kaasettevõtjateks. Keelatud on igasugused tulevikutehingud.
Mõtlema peaks ettevõtete töö organiseerimisel. Kuidas korraldada liinitööd, kui usk nõuab palvevaheaegu – islamis on kohustuslik palvetada viis korda päevas? Kas paneme liini seisma ja kuidas tasuda mitteusklikele „molutamise“ aja eest? Saudi Araabias ja AÜE-s lennujaamad kohaliku palvetamise kellaaegadel katkestavad lennukite maandamise ja startimise, et personal kui reisijad saaks rahulikult palvetada. Kas sellist režiimi peaks rakendama kunagi moslemite kogukonna kasvamisel ja moslemitest turistide arvu suurenemisel Tallinna lennujaamas? Islam lubab äärmuslikus situatsioonis palvevaiba kasutamise asemel silmad sulgeda ja piirduda mõttes palvetamisega. Kas me tahaksime suletud silmadega rongi- või bussijuhti liiklusse – noh, nii mõneks minutiks?
Islamis on tähtis koht ramadaanil – päikesetõusust kuni päikeseloojakuni ei tohi kuu aega (29 kuni 30 päeva) süüa ega juua. Vabastatud on haiged, eakad, rasedad, imetavad emad ja naised menstruatsiooniga. Kuidas korraldada tööd, kui töötajad on päev otsa söömata ja joomata – nii võib küll kõrbes päeva üle elada, aga tänapäeva tööstuses võib kergesti juhtuda tööõnnetusi?
Töötajate toitlustamisel ei tohi moslemitele valmistada toitu nendes nõudes, mis kasutati sealiha valmistamiseks ja pakkumiseks. Peaks olema kaks kööki ja teenindussaali. Kui pärast söömist on vaja end kergendada, siis seda ei tohi teha suunaga Meka poole. Eesti ettevõtete tualettruumides pole vastavat suunanoolt nähtud ja paljud tualettruumid tuleks tualettpottide ja pissuaaride vale suuna tõttu põhjalikult ümber ehitada. Rohelise värvi kui „püha värvi“ kasutamine pole WC-s islami järgi korrektne.
Tootmise seisukohalt tuleks tutvustada moslemite suhtumist „kirjarahvastesse“ (juudid, kristlased), paljude jumalate kummardajatesse ja ateistidesse ning (kaks viimast gruppi on „tõe teadmisel ja sellest keeldumisel“ võrdsustatud loomadega). Moslem ei tohiks alluda mittemoslemile. Seega oleks otstarbekas teada religioossetes tekstide väljendatud suhtumist teistesse religioonidesse ja ateistidesse ning arvestada inimeste vaheliste kontaktide korraldamisel organisatsioonis, isegi kui inimesed püüavad oma hoiakuid varjata.
Piirangute ja jumala sõnumi tähendust võiks usuõpetuses selgitama arutelus, kas siia saabunud immigrandid saavad religiooni seisukohast end muuta või peame ise oma tootmist ja tarbimist muutma. Võib-olla peaks usuõpetuses tegema seejuures hüppe ka majandusteadusse – religioossete erisuste arvestamine tõstab tootmis- ja tehingukulusid (inglise keeles vastavalt „production costs“ ja „transaction costs“).
Religioossete teenuste sisu ja piirangute tutvustamine on vajalik seetõttu, et armastame rääkida oma eesti tööstuse tungimisest laia maailma ja eriti araabia turule. Samuti oleks religioossete piirangute tutvustamine kasulik eestlastele turismireisidel viibimisel, neid teadmisi peab andma juba koolis.
Probleemiks on õpetajate leidmine, sest majandusteadusliku komponendiga käsitlus(religiooni ja religioossuse tulud ja kulud) langeb teoloogia ja majandusteaduse vahelisele „hallile alale“.
Kolmandas rühmas tuleks vaadelda kaubeldavaid ja mittekaubeldavaid väärtusi ja norme. Kaubeldav väärtus või norm tähendab võimalust partnerit ümber veenda ja piiranguid ületada, mittekaubeldavad väärtused ja normid pole arutatavad. Kui kaugele kontakti partner on võimeline taganema – seda nimetatakse religioosseks vastupanupunktiks ja sõltub religioosse piirangu rangusest (kohustuslik, soovitatav, sõltuv situatsioonist), mida tuleks usuõpetuses tutvustada. Islamis on ettevõtjate jaoks huvitav range piirangu rikkumise võimalus, kui see toimub islami või moslemi kogukonna huvides. Egiptuse hotellides näeme alkoholi pakkumist, sest selline kauplemine tugevdab moslemi kogukonna majanduslikku jõukust ja on islami huvides. On võimalik ka Eestis mõningate islami piirangute leevenemine, kui seetõttu moslemi kogukond Eestis tugevneks. Iseasi, kas teistele sotsiaalsetele gruppidele selline areng meeldiks.
Religioonis lähtuvad mittekaubeldavad väärtused ja normid pühakirjas sisalduvas jumala sõnumist. Jumala sõnumi muutumine tuleb kõne alla vaid jumala uue sõnumi saabumisel – olulisemad religioonid väidavad, et uusi prohveteid jumala uute sõnumitega ei tule. Euroopa Liidu väärtused ja eeskirjad (sõnum) pole võrreldavad jumala ettekirjutusega. Koraan ja Piibel on uskliku jaoks alati eespool igasuguseid inimlikke seadusi. Usuõpetuse üks punkte peaks olema sekulaarsed ja religioossed arusaamade käsitlus pühakirja ja seaduse olemustest ja seostest. Teoloogia seisukohalt mõistlikud ja õiglased seadused vastavad pühakirjale (sõnumile), sest jumal on olemuselt mõistlik ja õiglane. Selliste seoste arutelu annaks õpilastele võimaluse hinnata poliitilisi konflikte seaduste vastuvõtmisel ja tõrjumisel.
Neljandas rühmas võiks anda arusaama religioossete gruppide kasvu dünaamikast ja tähendusest sotsiaalsele hierarhiale. Koostöös matemaatikaõpetajatega saab anda ülevaate matemaatilistest staatilistest ja dünaamilistest mudelitest religioosse grupi mõjujõu kasvust (arenguetappidest) ning ühiskonnaõpetajatega mõjujõu avaldumises seaduste vastuvõtmisele ja tootmisele ning igapäevasele tarbimisele. Matemaatiliselt on võimalik esitada arengut esialgu end kaitsvast ja isoleeritud religioossest grupist teistele gruppidele oma väärtusi ning norme pealsesuruvaks dominantseks religioosseks grupiks. Ühiskonnaõpetusega seondub mudelitega mõtisklus religioosselt homogeensuselt religioosse mitmekesisusele ja sealt omakorda uuesti religioossele homogeensusele koos sotsiaalse hierarhia muutumisega. Selliseid arenguid oleme ajalooliselt näinud Lähis-Idas, kus kristlikud ühiskonnad on muutunud moslemi ühiskondadeks koos võimu ja varanduse ümberjaotamisega. Ühtlasi saab arutada, mida senine dominantne religioosne (või sekulaarne) grupp saab teha oma positsiooni säilitamiseks, enne kui erinevate gruppide vahel plahvatav vägivald.
Eespool osutatud teemad peaks kindlasti olema uuendatud usuõpetuse koostisosadeks ja sellest oleks praktilist kasu nii tavainimesele kui ka ettevõtjale või poliitikule.
Alver Aria