30.07.2020
USA dollarid
Ulatusliku rahapesu asjus trahvide sissenõudmise teemal on läinud arutlemiseks, kas seda ikka on vaja ning osa meediast kirjutab, et see olevat praeguse rahandusministri Martin Helme soolo. Tegelikkus on muidugi hoopis teine, kui see, mida ajakirjanduses välja paista lastakse. Nimelt on vastavat õigusabi plaanitud paluda juba ammu enne seda, kui EKRE valitsusse kutsuti.
EKRE ja eeskätt Martin Helme pihta tulistavatel väljaannetel pole teada (või on nad selle fakti meelega kõrvale jätnud), et juba eelmise valitsuse ajal valmistati seda ette, praegune valitsus viis asja lihtsalt lõpule.
Küsimused, kas USA advokaadi kaasamine on mõistlik ja millised on juriidilised võimalused raha saamiseks, olid laual juba palju varem ja justiitsministeerium tegi juba 2019. a alguses nende võimaluste osas juriidilise analüüsi, mida ka valitsus toona arutas. See tõsiasi on aga üldiselt maa vaikitud ning kogupauk on suunatud nüüd Martin Helme pihta, kes varem ette võetud asjaga jätkas.
Justiitsministriks oli siis teatavasti praegune välisminister Urmas Reinsalu (Isamaa). Toona võeti vastu otsus võtta justiitsministri informatsioon võimaliku kahjunõude esitamise võimalustest Danske pangale teadmiseks ja volitada justiitsministeeriumi pidama läbirääkimisi koostöös USA ametiasutustega vastava nõustaja leidmiseks ja õigusabilepingu sõlmimiseks ning informeerida sellest Vabariigi Valitsust.
Olgu lisatud, et lisaks Eestile viivad ka mitmed teised riigid, sh Ameerika Ühendriigid, läbi uurimist seoses Danske Bank Eesti filiaalis aastatel 2007-2015 toimunud rahapesukahtlaste tehingutega.
Jäi nii, et juhul, kui Eestis läbiviidava kriminaalmenetluse tulemusena peaks esitatama süüdistus pangale kui juriidilisele isikule, on süüdimõistmise korral maksimaalseks karistuseks 16 miljonit eurot.
Kuigi see on keeruline, siis Ameerika Ühendriikide praktika võimaldab siiski, et teatud eeldustel osa väljamõistetud trahvist või kahjuhüvitisest laekub riigile, kus rikkumine aset leidis ja kes on selle tulemusena kõige enam kannatanud.
Seetõttu peeti mõistlikuks kaasata antud protsessi nõustajana mõni Ameerika Ühendriikides tegutsev rahvusvaheline advokaadibüroo, kellel on kogemus taolistes menetlustes.
2019. aastal oli see meedia jaoks igati kiiduväärt otsus, pruukis aga Martin Helmel ja EKREl valitsusse saada ja probleemiga edasi tegelema hakata, kui käivitati vastav infooperatsioon.
Eestis lahvatas skandaal, kui Danske Banki Eesti filiaali läbis 200 miljardit eurot kahtlase päritoluga raha.
„USA võib tegeleda Danske asjaga, sest kahtlased summad kanti üle dollarites. Dollar on USA valuuta ja seega mürgitati räpase rahaga USA finantssüsteemi. See annab ameeriklastele õiguse juhtunut uurida ja vajadusel pankureid karistada,“ kirjutab Eesti Ekspress.
Urmas Reinsalu võttis end sel teemal nõustama ka Soraineni advokaadibüroo. Ja põrutas majandusjulgeoleku konverentsil otse: „Keegi peab selle pulli eest maksma! Me kaalume võimalike hüvitiste küsimisi. Keegi peab selle mainekahju kinni maksma!“
Reinsalu viiski asja valitsusse. See on Jüri Ratase esimese valitsuse viimane istung enne viimatisi riigikogu valimisi.
Eesti Ekspress meenutab, et kaitseminister Jüri Luik oli asjaga päri, endine pankur Janek Mäggi oli sama meelt. Üldiselt oldi aga ümarad – vaatame, mõtleme, kaalume… Teema hääbub valimistesse, kuni uues valitsuses rahandusministriks saanud Martin Helme härjal sarvist haaras ning herilasepesa kihisema pani.
Valitsuse 3. oktoobri istungil andiski ta rahapesu vastu võitlemise punkti arutelul teada, et läheb Ameerikasse, Washingtoni ja New Yorki ning kohtub reisil ka advokaadibürooga, kes võiks Eestit trahviraha taotlemisel esindada. Valitsuse liikmed võtsid selle teadmiseks.