08.02.2022
Tallinnas ja selle ümbruses ehitatakse palju ja enamasti kostub ehitusplatsidelt vene või ukraina keel. Pilt on illustratiivne.
Ametiühingute keskliidu juht Peep Peterson kinnitas usutluses Postimehele, et kolmandatest riikidest pärit võõrtööjõud pidurdab palgatõusu.
Sise- ning majandusministeerium on jõudnud kokkuleppele välismaalaste seaduse muudatusettepanekutes. Eesmärk on soodustada välistööjõu toomist Eestisse, võimaldades värvata Euroopa Liidu välistest riikidest töötajaid.
Petersoni sõnul ütlevad paljud tööandjad, et nad ei suuda leida Eestist töötegijaid. “Ametiühingud leiavad, et vahel aitaks palgatõus või tööaja parem planeerimine ja võib-olla vaadatakse liiga kergesti üle piiri,” märkis ta.
Eesti Konservatiivne Rahvaerakond usub, et see muudatus hakkab palgataset alla suruma. Keskliidu esimees nentis, et sellel hirmul on mõningane alus. “Eesti Pangas tuli ettekandmisele üks Norra uuring. Vastab tõele, et neis valdkondades, kuhu välistööjõudu sisse toodi, tõusid palgad kaks korda aeglasemalt kui ülejäänud sektorites. Ei langenud, tõusid edasi, aga aeglasemalt,” tõdes ta.
Peterson kommenteeris, et ka ametiühingute keskliit on rõhutanud, et taustakontroll peab olema samaväärne kõigile Eestisse tulijatele.
“Ei saa olla nii, et ajutised töötajad tulevad vabalt üle ukse. Kaitsepolitsei juhtis teadlaste arvamusele tuginedes tähelepanu, et mõni kogukond kasvab praegu liiga kiiresti ja võivad tekkida nii-öelda getolaadsed subkultuurid,” ütles ta.
Petersoni sõnul on väljakutseks kolmandatest riikidest pärit võõrtööjõu integreerimine ja riigis turvalisuse tagamine. “Me ei pea seda fašistlikuks lähenemiseks. Pigem tasuks ka teistel seda kapo mõtlemist omaks võtta, seda enam, et tegemist on teadusliku lähenemisega. Ka Tartu Ülikooli teadurid kinnitavad, et teatud riskid siin peituvad,” sõnas ta.
Keskliidu esimehe sõnul tuleb majanduse ja riigi jätkusuutlikkuse tagamiseks suhtuda võõrtööjõu importi tasakaalukalt ja kindlasti peab arvestama kohaliku tööjõuga.
Kui valitsus ütleb, et Eesti otsib kolmandatest riikidest pigem spetsialiste, siis Petersoni arvates on puudu ka lihtsama töö tegijatest. “Pandeemia ajal on näiteks tõsised probleemid prügivedamisega. Oleme öelnud, et kui prügivedamine ei õnnestu 1000 eest, siis peaks need inimesed teenima 2000 eurot. Fakt on, et töötukassas ei ole selliseid pakkumisi prügivedajatele,” nentis ta. “See on kindel, et hetkel ei mõtle valitsus ainult tippspetsialistide peale, vaid tervele tööturule,” lausus Peterson. (BNS)
Toimetuselt: seega valitsus valetab, mängides tippspetsialistide peale, kellel on on Eesti tööturule niigi lihtsustatud pääs, samas aga tahetakse lihtsustada hoopis lihttööjõu saabumist. Seda näiteks Wolti-Bolti taustal: tegu on väidetavalt idufirmadega, kes saavad selle sildi all sisse tuua hoopis toidukullereid.