Ametiühingud leiavad, et siseministeeriumi eelarvekärbe ohustaks Eesti turvalisust ning lisaraha tuleks leida hoopis näiteks pangamaksu kehtestamise läbi. Ametiühingute kinnitusel on politsei, päästeameti ja häirekeskuse töötajate arv saavutanud kriitilise piiri, millest allapoole liikuda ei saa. Seda olukorras, kus sisejulgeolekule esitatakse üha kõrgemaid nõudmisi nii riigipiiri valvamise, kriisiennetuse kui küberkaitse valdkonnas. Siseministeeriumi allasutused, kelle eelarvet on niigi märkimisväärselt õgvendatud, vajavad pigem lisarahastust.
Riigi- ja Omavalitsusasutuste Töötajate Ametiühingute Liidu (ROTAL) juht Kalle Liivamägi rõhutas, et halvima stsenaariumi korral, milleks valmistutakse, suureneb sisejulgeoleku töötajate koormus mitmekordseks. “Kuidas me siis tagame Eesti ja elanike turvalisuse? Eestis on sisejulgeoleku rahastamine üks Euroopa madalaimaid. Viimased kümmekond aastat oleme poliitilistes ringkondades, sealhulgas Siseministeeriumis tegelenud selle valdkonna töötajate töötasude suurendamisega. Esmaseks eesmärgiks on jõuda miinimumtasudega riigi keskmise töötasuni ja 2027. aastaks 1,2-kordse riigi keskmise töötasuni. Eelarves kärpeid tehes nihkuvad need eesmärgid aga kaugesse tulevikku,” märkis Liivamägi, viidates valdkonna madalale palgatasemele.
“Täiendavad kärped sisejulgeoleku valdkonnas ehk päästes, politseis ja häirekeskuses tähendaksid teenuste halvenemist, mis võib viia olukorrani, kus näiteks tulekahju korral on päästemeeskonna kohale jõudmise ajaks majast alles vaid tukid. Inimelusid ja vara sellisel viisil ei päästa,” leiavad ametiühingud.
Eesti Päästeala Töötajate Ametiühingu juht Kalle Koop näeb mõju mujalgi. “Lisakärped ohustavad ka päästjate palga eesmärgi saavutamist. Koos planeeritava tööajamuudatusega, kus 24-tunnised vahetused asendatakse osaliselt 12-tunnistega, on suur oht, et paljud päästjad leiavad tulusama tegevusvaldkonna. Praegune reaalpalk jääb alla viimase aasta inflatsioonile ja tulevikus kahaneb palk öötöö eest makstava lisatasu vähenemise arvelt,” ei toeta Koop valitsuse plaani siseministeeriumi eelarvet kärpida.
Raha äravõtmine sisejulgeolekust suurendaks märkimisväärselt riigi julgeolekuriske, sest päästjad, politseinikud ning häirekeskuse töötajad on esimesed kriisireageerijad – alates abikõnede vastuvõtmisest kuni pääste- ja politseioperatsioonide läbiviimiseni. Nende töö on hädavajalik elanikkonna turvalisuse ja riigi sisemise stabiilsuse tagamiseks. Seetõttu tuleks otsida riigieelarve tasakaalustamiseks teisi rahastamisvõimalusi.
Politseiteenistujate Ametiühingu esimees Helen Kommussar rääkis, et kui kärbe tuleb, siis peab ka loobuma mingi teenuse osutamisest – olgu selleks siis teenindussaalide lahtiolekuaegade lühendamine passi kättesaamiseks, riiklikult valvatavate objektide ja isikute kaitse vähendamine või muu teenus. “Arvestada tuleb ka sellega, et iga palga tõttu lahkuva patrullpolitseinikuga võib reageerimisaeg tavakodaniku jaoks pikeneda, kuna pole piisavalt inimesi välja saatmiseks. Nii võime jõuda olukorrani, kus siseturvalisust tahaplaanile lükates jõuame tagasi 1990. aastatesse ja meie turvatunne pole enam iseenesestmõistetav. Elanike turvatunne selliste otsustega ei säilu.”
Riigitöötajate ametiühingute juhid soovitavad valitsusel kaaluda hoopis pankadele lisamaksu kehtestamist. Eesti on ainus Balti riik, kel sellist maksu veel pole – alguses Leedu ja hiljem Läti on juba asunud pankadelt lisamaksu koguma. Pangamaksu alternatiivina tasuks aga tõsiselt kaaluda maksuküüru kaotamise ära jätmist. (BNS)