06.09.2024
Eesti lõpetav valitsus
Bigbanki peaökonomisti Raul Eametsa sõnul on elavat diskussiooni on tekitanud konjunktuuriinstituudi juhataja väited, et Eesti on teel Euroopa kallimate riikide suunas, ning vaadates reedel avaldatud augustikuu tarbijahinnaindeksi muutust, tuleb tõdeda, et hinnaralli jätkub.
“Aasta lõikes on hinnad tõusnud 3,2 protsenti. Kaubad kallinesid 1,4 protsenti, teenused koguni 6,3 protsenti. See, et teenuste hinnakasv on kiirem kui kaupade hinnatõus, on ka arusaadav, sest palgakasv on jätkuvalt kõrge ning teenuste sektoris moodustavad palgad väga suure osa ettevõtte kuludest,” rääkis Eamets.
Tema sõnul käis äsja Eestis Euroopa keskpanga kõrge ametnik rääkimas Euroopa Liidu inflatsioonist ja eks tema üks ülesanne oli ka süstida optimismi, et hinnatõus Euroopas taltub vähemasti järgmise aasta lõpuks. Üks tema poolt välja toodud tingimus hinnatõusu taltumiseks oli lootus, et ettevõtjad võtavad kasvanud sisendhindade tingimustes vähem kasumeid välja. “Lihtsamalt öeldes tähendab see, et täiendavaid palgakulusid ei veeretata tarbija kanda läbi lõpphindade tõstmise. Vaadates Eesti olukorda, siis see nii küll ei paista minevat. Kasvad palgad, kasvavad hinnad. Hinnatõus omakorda paneb töötajad kõrgemat palka küsima. Olemegi sattunud hinnad-palgad spiraali,” rääkis Eamets.
Kui vaadata konkreetsemaid kaubagruppe, siis umbes seitse protsenti on kasvanud nii hariduse kui tervishoiu teenuste hinnad, mis Eametsa sõnul tähendab, et tasuta asjad ei olegi alati tasuta. “Ehk kui te tahate vältida pikki järjekordi ja erameditsiini poole pöörduda, siis tuleb varasemast ka rohkem oma rahakotti kergitada,” märkis Eamets.
Tema sõnul on omaette teema sideteenuste kallinemine, aastaga tervelt 10 protsenti. “Sellesse teemasse on mul personaalne suhe, sest elades Otepää kuplite vahel, pean tunnistama, et aastaga on sideteenuse kvaliteet kordades kehvemaks läinud. Kohale kutsutud tehnik soovitas operaatorit vahetada. Ma arvan, et siin oleks vaja konkurentsiameti jõulisemat sekkumist,” lisas Eamets.
Lisatud Swedbanki prognoos
Swedbanki vanemökonomisti Liis Elmiku sõnul tõusid hinnad augustis vähesest tarbimisest hoolimata, kusjuures sügis pakub suure tõenäosusega hinnaralli jätkumist.
Kaubad ja teenused kallinesid augustis eelmise kuuga võrreldes 0,4 protsenti ja eelmise aasta sama kuuga võrreldes 3,2 protsenti.
“Sügisel hinnatõus mõnevõrra kiireneb. Kütteperioodi algul kallineb energia. Oktoobris kerkib elektri võrgutasu. Selle aasta kokkuvõttes jääb hinnatõus alla 4 protsendi. Järgmisel aastal hinnatõus kiireneb ja ulatub juba üle 4 protsendi. Automaks, aktsiiside ja käibemaksu tõus annavad hinnatõusu oma panuse,” rääkis Elmik.
Tema sõnul on tulevased maksutõusud kergitanud hinnatõusu ootusi nii ettevõtjate kui ka tarbijate hulgas. Hindu plaanivad lähikuudel tõsta nii toidupoed kui ka näiteks reisibürood.
Lisatud Statistikaameti raport:
Statistikaameti andmetel tõusis tarbijahinnaindeks augustis võrreldes juuliga 0,4 protsenti ning võrreldes 2023. aasta augustiga 3,2 protsenti – mulluse augustiga võrreldes olid kaubad 1,4 protsenti ja teenused koguni 6,3 protsenti kallimad.
Statistikaameti tarbijahindade statistika tiimijuhi Viktoria Trasanovi sõnul mõjutasid augustis tarbijahinnaindeksit 2023. aasta augustiga võrreldes enim toidu ja mittealkohoolsete jookide ning mitmesuguste kaupade ja teenustega seotud hinnamuutused. „Sealjuures on hügieenitarbed kallinenud 7,1 protsenti ning ilu- ja hügieeniteenused 13,2 protsenti,“ lisas Trasanov.
Toidukaupadest on eelmise aasta augustiga võrreldes kõige rohkem kallinenud mahlad ja siirupid, mille hinnad on tõusnud 54,6 protsenti, oliivõli kallines 44 protsenti ning kakao 22,9 protsenti.
Juuliga võrreldes mõjutasid augustis tarbijahinnaindeksit enim ühelt poolt rõivaste ja jalatsite soodusmüükide lõppemine ning teiselt poolt mootorikütuse hinnalangus. (BNS)