SEB kapitaliturgude maakleri Erik Lauri sõnul olid reedel saabunud euroala ostujuhtide indeksid kõike muud kui positiivsed, mis tähendab, et hirm euroala majanduse osas on järsult kasvanud.
“Kui näitaja, mis on suurem kui 50, viitab majandusaktiivsuse paranemisele, siis kriitilisest tasemest madalam tulemus vihjab majanduse kokku tõmbumisele,” teatas Laur BNS-ile. “Tänasele päevale tuldi vastu ootusega, et euroala koondostujuhtide indeks püsib eelmise kuuga samal tasemel ning muutust ei oodatud nii tööstus- kui ka teenindussektori näitajas. Ometi langesid mõlemad indeksid, mis viis koondtaseme 48,1 peale.”
Lauri kinnitusel oli täheldada väiksemat langust juba niigi madalas tööstussektoris, kus indeks kahanes 46 tasemelt 45,2 peale. Teenindussektor, kus varasemalt valitses optimism, viitab juba samuti negatiivsele väljavaatele, sest indeks langes 52,6 tasemelt 49,2 peale.
“Ootused intressimäärade langetuse osas tõusid, mistõttu nähakse eurot ja selles kauplevaid instrumente nõrgemana kui varem. Kui veel oktoobri alguses näisid turud olevat veendunud, et selle aasta jooksul langetab Euroopa keskpank vaid 25 baaspunkti võrre intressimäärasid, siis nüüd on see asendunud 50 baaspunkti ootusega,” selgitas Laur. “Selle tulemusel langes euro dollari vastu 1,3 protsenti ja nii Saksamaa ühe kui ka kümne aasta pikkune noteering tootluses enam kui kümne baaspunkti võrra. Kuigi järgneva tunni jooksul oli euro suutnud enam kui poole oma langusest tagasi teha, püsivad tootlused endiselt madalal. Sarnaselt eurole taastus ka Euroopa aktsiaturg oma 0,8 protsenti langusest üsnagi kiiresti ning lõpetas päeva üle protsendise tõusuga.”
Sesoone efekt oli Lauri kinnitusel kohati ootuspärane, sest euroala ostujuhtide indeksi langust vedanud teenindussektori nõrgenemise taga on muuhulgas hooajaline efekt.
“Kui vaadata viimase kolme aasta teenuste PMI-graafikut, siis madalaimad tulemused on tehtud just sügis- ja talvekuudel, samas kui näitaja on olnud kõige kõrgem kevadel ja suvel. Seda on tinginud tarbijate aktiivsus kasutada teenuseid just suvekuudel, millest suurimaks võitjaks on turismisektor,” märkis Laur.
Küll aga pole tema sõnul viimaste aastate näitel sedavõrd suurt langust just sügiskuudel näha olnud ja see süvendab pessimismi euroala majanduse tuleviku osas. (BNS)