13.01.2020
Majandusministeerium
Eesti Päevaleht hoiatab juristidele toetudes, et isikuandmetega peab olema hoolikas, sest rikkumiste korral võivad järgneda hiigeltrahvid – see on hoiatuseks ka Eesti arvukatele andmelekitajatele.
Alates 2018. aasta maikuust, mil jõustus EL isikuandmete kaitse üldmäärus, kehtivad Euroopa Liidus ja teatud tingimustel ka väljaspool Euroopa Liidu territooriumi täiendavad isikuandmete kogumise, töötlemise ja kustutamise nõuded, millega isikuandmete kogujad ja töötlejad peavad arvestama. Andmekaitseasutused on juba asunud uute nõuete täitmist kontrollima ning esimesed suured trahvid on rikkumiste eest ka välja kirjutatud, vahendab EPL.
Sellega seoses võtab sõna endine väliskaubandus- ja IT-minister Kert Kingo, kelle jalgealust õõnestati vastutöötavate ametnike poolt meediasse lekitatud infoga.
“Siinkohal on mul hea võimalus avaldada need olulised aspektid mida ei ole senini soovitud avaldada ja mida on meedias levitatud teadlikult ebatõesel kujul. Probleemiks on ministeeriumite (nende kantslerite otsusel) rikkumised seoses isikuandmete avaldamisega ja meedias levitamisega. Kui Jakko Väli puhul otsiti väänatud „õigustusi“, et ministri nõunik on avalikke ülesandeid täitev isik ja tema suhtes on kõik avalik, siis nii see tegelikult ei ole,” kirjutab Kert Kingo sotsiaalmeedia postituses.
Ta toetub järgmistele seadusepügalatele.
1. Avalikuks teabeks loetakse teavet, mis on saadud/loodud avalikke ülesandeid täites (AvTS § 3 lg 1).
2. Avalikku võimu teostavaks ei loeta aga isikut, kes täidab ministri juures abistavaid või nõustavaid ülesandeid kuni nimetatud isiku volituste lõppemiseni (ATS § 7 lg 6). Seega ministri nõunik ei ole avaliku võimu teostaja, ei täida avalikke ülesandeid ega ole ametiisik/avaliku elu tegelane.
25. oktoobri 2019 avaldasid Postimees, ERR, Õhtuleht ja Delfi kõik samasisulise „uudise“, milles võidukalt viidati Andmekaitse Inspektsiooni selgitusele Jakko Väli kui avalikke ülesandeid täitva isiku andmete avalikkusele.
EL üldmäärus (Eestile täitmiseks kohustuslik alates 25.05.2018) sätestab, et isikuandmeteks on igasugune teave tuvastatud või tuvastatava füüsilise isiku kohta. Isikut on võimalik tuvastada, kui teada on nimi, isikukood, asukohateave, võrguidentifikaator või füüsilise isiku ühe või mitme füüsilise, füsioloogilise, geneetilise, vaimse, majandusliku, kultuurilise või sotsiaalse tunnuse põhjal.
Seega puudus ministeeriumil õigus avaldada meediale Jakko Väli nime avalikult sisaldavat töölepingut (nagu Õhtulehe 25.10.19 faktikontroll). Samuti pole kellelgi õigus kindlast konkreetsest isikust (st tuvastatud isik!) rääkides avaldada temaga seotud dokumente ja andmeid. Seda võib siis, kui oled isikut eelnevalt teavitanud oma kavatsusest andmeid avaldada.
“Aga opositsioonipoliitikud tõlgendavadki seadusi vastavalt oma soovitud suunale ja meedia nende hääletoruna täidab usina oktoobrilapsena saadud korraldusi, AKI samamoodi,” nendib Kert Kingo. “Arvestades, milline info on erinevate ministeeriumite kantslerite valduses ja kui hooletult nad selle hoidmisse suhtuvad, tekib küsimus – kuidas sellised inimesed nendel ametikohtadel töötada saavad? Kui usaldusväärsed nad juhtidena on? On aja küsimus, kuna saabub esimene suur kahjunõue… kelle taskust see läheb?”