Saarde vallas lagunes koalitsioon. Volikogu esimehe Margus Kuke sõnul nõudis valimisliit Kindel Valik, et 400-megavatise andmekeskuse ehitamiseks antaks kaheksa kuu jooksul luba lihtsustatud korras. EKRE ei olnud nõus ja koostöö lõppes. Kindel Valik oma teadaandes andmekeskust ei maini.
Septembris ütles vallavanem volikogule, et ametlikku taotlust veel ei ole. Arendajaga oli aga juba räägitud maa-alast, kuni miljardi eurosest investeeringust ja vallale lubatud kasust. Esialgne plaan on 200-megavatine andmekeskus, pikemas plaanis 400 megavatti. Projekt, mida paberil veel polegi, on vahetanud valla võimu.
Et mõista arenduse mõõtkava, piisab ühest võrdlusest. Eleringi andmetel on Eesti elektritarbimise rekordiline tippkoormus 1723 MW. Kuke nimetatud 400 MW oleks sellest ligi veerand! Ja sellise suurusega arenduse üle käib poliitiline võitlus vallas, kus elab veidi üle 4000 inimese.
Saarde ei ole erand
Pärast eelmise sügise kohalikke valimisi on võim vahetunud Saaremaal, Tõrvas, Põhja-Sakalas ja nüüd Saardes. Põhjused ei olnud igal pool samad, aga ikka ja jälle on tülide taustal tuulepargid või muud suurplaneeringud. Pinged on üleval ka paljudes valdades, kus võim veel püsib.
Põhja-Pärnumaa volikogu liikmena tean, kuidas see käib. Üks tuuleplaneering, andmekeskus või e-kütusetehas võtab enda alla istungid, komisjonid, ametnike tööaja ja volinike õhtud. Tulevad kirjad, vastuskirjad, arvamused, vaidlused ja kohtuasjad. Samal ajal ootavad teed, koolid, lasteaiad, hooldekodukohad ja eelarve. Nende jaoks jääb aega niipalju, kui suurplaneeringute vaidlustest üle jääb.
Vaidlus ei jää ka vallamajja. Naabrid ei räägi omavahel, külaseltsid lähevad lõhki, volinikud ei usalda enam teineteist ega vallavalitsust. Korrutage see läbi kõigi valdadega, kus mõni suurplaneering laual on, ja saate pildi sellest, kuidas terve riik on tülli aetud.
Miks see nii on?
Sest valitsus on lükanud riigi tasandi otsused valdade kaela.
Andmekeskus tarbib elektrit nagu väike elektrijaam. Tuulepargi mõju ulatub üle valla piiri. E-kütusetehas vajab vett, elektrit ja ülekandeliine. Kõik need mõjutavad terve Eesti elektrisüsteemi, elektri hinda ja loodust. Selliste ehitiste asukoha peaks valima riik ja kaaluma võimalusi üle kogu Eesti. Selleks on olemas riigi eriplaneering.
Valitsus seda ei kasuta. Majandusministeerium on selgitanud, et andmekeskuse jaoks ei ole riigi eriplaneering kohustuslik. Ka tuuleparkide asukohad on jäetud valdade otsustada. Vandeadvokaat Toomas Pikamäe hinnangul rikub riik sellega Euroopa Liidu taastuvenergia direktiivi, mis nõudis üleriigilist kava 21. veebruariks 2026.
Valitsus teeb hoopis vastupidist: kiirendab menetlusi ja lubab valdadele raha. Tuulehoo preemiana võib vald saada kuni viis miljonit eurot, kui tuuleplaneering kehtestatakse. Nii on vald korraga otsustaja ja raha saaja ning surve langeb volikogule, mitte valitsusele.
Riik ütleb, mida ta tahab, ja maksab, kui seda saab. Vastutust ta ei võta. Kui midagi läheb valesti, oli see ju valla otsus.
Kas see ongi eesmärk?
Reformierakonna ja Eesti 200 valitsus on näinud, kuidas volikogud lagunevad, vallavalitsused vahetuvad ja inimesed lähevad omavahel tülli. Midagi pole muutunud, surve valdadele on ainult kasvanud.
Seega küsin otse: kas tülis vallad ja lõhestunud kogukonnad ongi selle valitsuse eesmärk? Kui ei ole, miks ei võta valitsus vastutust ise?
Kaua veel?
Maarja Maranik, EKRE
