Rahvuskonservatiivne uudiste- ja arvamusportaal
Saada vihje: info@uueduudised.ee

Ando Tulvik: Eesti toidujulgeolek on ohus, sest põllumajandus on kriisis

-
05.04.2022
Mitte kõik, mida pilguga haarata saab, et kuulu enam eesti rahvale. Pilt on illustratiivne.
© Uued uudised

EKRE maaelu toimkonna liige Ando Tulvik annab ülevaate Eesti põllumajanduse hetkeseisust, mis on kõike muud kui roosiline.

Statistika andmetel oli Eestis 2021. aastal kasutuses 986.672 ha põllumaad, sellest 220.796 ha moodustas nn. mahemaa, 60 % põllumajandustootjate kasutuses olevast maast oli renditud. Samal ajal jätkub „täistuuridel“ meie maa ja metsa müük enampakkumise korras, nagu oleks tegemist suvaliste tarbeesemetega.

Põllumajandustoodangu koguväärtus oli 1.072.682,6 tuhat eurot. Koguseliselt toodeti teravilja 1.285.749 tonni (21,3% vähem kui 2020.a.), piima 839.389 tonni (1% vähem kui 2020 .a.), liha 117.496 tonni (0,2 % enam kui 2020.a.), kanamune 168.058 tuh. tk (5,5% enam kui 2020. a., köögivilja toodeti ühe elaniku kohta 39 kg. (2020.a. 44 kg). PRIA andmetel oli Eestis 2021.a. lõpuks 11400 põllumajanduslikku majapidamist, mis on 3800 võrra vähem kui 10 aastat tagasi. Põllumajandustootjatest 84% ehk 1300 suuremat tootjat kasutavad 2/3 põllumajandusmaast ja teevad üle poole põllumajanduslikest töödest. Püsitööjõuna töötab põllumajanduses ligi 30.000 inimest.

Toidujulgeolekust. Eesti varustab end täielikult üksnes teravilja ja piimaga. Kõigi teiste toiduainetega isevarustatuse tase on alla 100 %. Vajaka jääva osa me impordime. Sissetuleva toodangu kontroll on aga puudulik või puudub üldse. See mõjutab otseselt meie oma tootjate konkurentsivõimet, ebakvaliteetne toodang meie rahva tervist. 2021.a. toodeti vajaminevast kartulist 70 %, kanamunadest 50 %, linnulihast 62 %, sealihast ca 80 %. Marjadega katame vaevalt alla 10% oma turu vajadusest. Konjuktuuriinstituudi andmatel tõusid tarbijahinnad 2021. a. detsembris aastataguses võrdluses 12,2%. Kartuli hind 110 %,värske kala 35,2%, värske köögivili 26,7%. Tootmiseks vajalik elektrienergia 120%. Energiakandjate kallinemise tõttu hindade tõus jätkub.

Piimalehmi oli jõudluskontrolli andmetel (96,5% lehmadest) 1. jaanuari 2022.a. seisuga arvel 80.689, 399 karja. 2021.a. jooksul vähenes lehmade arv 336 võrra, karjade arv 36 võrra. Piima omahind on seoses söötade ja elektri kallinemisega tõusnud 10%, 330-350 euroni tonni kohta. EL keskmine kokkuostu hind oli 2021.a. juulis 359 eurot tonn, Eestis 14 % madalam. 15 % toodangust eksportisime. Olukorda aitab parandada taasiseseisvumise järel hävitatud ümbertöötlemise võimsuse suurendamine (praegu Paides). Lihaveiseid oli 1. jaanuari 2022.a. seisuga jõudluskontrollis 454 karja 34.947 veisega. 2022.a. võrdluses vähenes nende arv 1742 võrra.

Sigade jõudluskontrollis oli 1. jaanuari 2022.a. seisuga 28 karja 11.107 seaga, aastaga vähenes nende arv 1121 võrra. Söödakulu on aastaga tõusnud 22%, elektri ja kütuse osa 30 %. Nii Eestis, Lätis, Leedus, Põhjamaades kui Lõuna–Euroopas seakasvatus väheneb. See meid mõistagi ei lohuta. Languse põhjuseks peetakse Poolast Põhja–Saksamaale levinud seakatku, mille tõttu Hiina Saksamaa sealiha impordi lõpetas. Nüüd suunatakse ootamatult üle jäänud kogused EL siseturule, s.h. Eestisse, mis meie oma tootjaid veelgi kahjustab. Tootmise omahind on üle 1.60 euro kg. 2021.a. septembris kukkus aga searümba kilohind börsil 1.25 eurole kg. See kõik on toonud negatiivse kaasnähtuse: Eestist on hakatud seapõrsaid üleskasvatamiseks Poola müüma.

Kalakasvatusest. Euroopa Komisjon on teinud ettepaneku keeleta angerjapüük Atlandi ookeanis ja Läänemeres. 3.veebruari 2022.a. Maalehes ennustab Saare Kalurite Ühingu juhatuse liige Hillar Lipp Eestis angerjapüügi hääbumist. Kui 1930–ndatel aastatel eksporditi Eestist 200 tonni angerjat aastas, siis 2021. a. püüti rannikuvetest vaid 700 kg angerjat. Tõsi, Võrtsjärvest püüti möödunud aastal 35 tonni angerjat, seda tänu angerjamaimude järve asustamisele kohalike kalurite poolt. Nüüd on aga Keskkonnaministeerium asunud siin n.ö. kaikaid kodarasse loopima, keelates EL rahaliste  vahendite kasutamise angerjamaimude sisse ostmise toetamiseks ( Prantsusmaalt). Leedu ja Poola  teevad seda jätkuvalt. EL keelu ja kalavarude vähenemise taustal söödetakse näiteks Portugalis klaasangerjaid sigadele (Võrtsjärve kaluri Leo Aasa  ütlusel).

Kartulikasvatuse pind  on viimase 10 aastaga (2007 -2017) vähenenud 2,4 korda. (Kalle Hamburg , Maaleht, 28.03. 2018 ). Kartulikasvatuse riske aitaks maandada tööstuskartuli tootmine näiteks tärklise valmistamiseks. 2000.a. toimunud EL liitumisläbirääkimiste ajal oli tärklis EL–s kvoodikaup, mida oleks tulnud taotleda. Eesti seda ei teinud. Olemasolevad tärklisetööstused lasti hävida. Praeguseks on lähim tärklisetööstus Lätis Ungurpilsis. Läti riik toetab kartulikasvatust, s.h. tärklisetootmist, meie vaatame pealt.

Oma mahepõllumaa osakaaluga on Eesti Austria järel EL–s teisel kohal. Mahetootmisega alustajaid oli aga 2021.a. vähem kui lõpetajaid. Seega nende arv vähenes (Merit Mikk, Maa Elu,17.02.2022.a.) Mahetoetused ei kompenseeri taime- ja loomakasvatuse lisakulu ja saamata jäänud tulu. Mahevilja hind on kolm aastat olnud tavateraviljaga peaaegu sama, saagikus aga 2-3 korda väiksem. Uue eelarveperioodiga 2028. aastani fikseeritud mahetoetuse suurus on kaugel reaalsest vajadusest. (Kuldar Kuld , Maaleht, 17.02. 2022.a.). Olukorda üritatakse päästa EMÜ teadustööde ja toodangule täiendavate realiseerimisvõimaluste otsimisega. Lisaks eelnevale seisab 330 mahetootjat silmitsi  püsirohumaade taastamise kohustusega. Venemaa vastusanktsioonide tõttu 2016.a. läksid paljud piimatootjad üle teraviljakasvatusele, rohumaad läksid vilja alla. EL reeglite kohaselt ei tohi püsirohumaade osakaal väheneda üle 5%, 2021.a vähenes see aga 6,5% .

2021.a. koostati Maaeluministeeriumi poolt EL ühtse põllumajanduspoliitika strateegilist kava Eesti jaoks. Kava näeb ette diferentseerida toetuste maksmist, et tootmise kontsentreerumist pidurdada. Kava kohaselt väheneb põllumajandustoetuste maht 2023. a. 40 miljoni võrra. Ükskõik, millist valdkonda käsitleda, kaasneb sellega toetuste maksmise küsimus. Aga selline on EL maaelupoliitika, et toidukaupade hinda madalal hoida ja maapiirkondade asustatus tagada. EMÜ õppejõu Hans–Hannes Viira tehtud analüüsi põhjal on meie põllumajandusettevõtete tulukus madal. Kui toetusi ei makstaks, oleks need juba alates 2014. aastast kahjumis. Sama on kinnitanud ka põhjamaade tootjate esindajad.

Põllumajandus on Eesti maaelu selgroog, mida käesolevaks ajaks täiendavad teised valdkonnad, eeskätt  metsa – ja puidutööstus, mida seekord käsitleda ei jõua. Maaelu on Eesti omariikluse ja meie rahva  kestmise eeldus ja alus. Maale ja metsa on eestlased häda korral ikka pakku läinud, viimati koroona eest.

Eeltoodud ülevaade on koostatud enne Vene-Ukraina sõja algust. Praeguseks on selgunud meie põllumeeste jaoks palju negatiivset: diiselküte on kallinenud ca kolm korda, hüppeliselt on kasvanud väetiste hind. Venemaa sanktsioonide tõttu on tekkinud väetiste defitsiit. Sõda mõjutab põllumajandusturgu kogu maailmas, sealhulgas Eestis. Olemasolevatel andmetel oli Ukraina maailmas neljas nisutootja, oluline maisi ja suurim päevalilleõli eksportija.

Mis juhtub käesoleval aastal, sõja tõttu, ei oska keegi ennustada. See kõik mõjutab ka meie põllumajandustootmist. Lisaks on sõda Ukrainas näidanud, kui oluline on põllumajanduslik väike ettevõtlus (meie mõistes väiketalud). Ukrainas elav Rudo Puks kirjutas hiljuti Sakalas, et tuhanded väiketootjad päästavad sõja olukorras näljast. Olukord on analoogiline II M/S ajaga Eestis, kui Eesti talud inimesi toiduga kindlustasid.