Laupäevane päev andestab ehk liigselt iroonilise teksti. Lugedes „Päevalehes“ avaldatud lugu tippteadlasest ja tema arusaamadest, tekkis kahetine tunne. Esmasena kohe kõne Peeter Ojale, kas tõesti on tulemas midagi „Kreisiraadio“ sarnast ja tegemist on tulevase menusaate tutvustusega?! Ei, ei ole! Kas tuleb siis tõsiselt võtta?! Paraku pole see võimalik.
Tippteadlaseks tituleeritud isik esitab seisukohti, mis panevad muigama olukorras, kus täiesti ilmselt on tegemist tõsiteaduse kompromiteerimisega. Räägitakse „19-kraadisest“ kontorist.
Alustuseks – kontoris võib olla mingi temperatuur, mitte kontor ise ei ole „19-kraadine“. 19 kraadi oli kunagi poes saada olev peedivein. Teadlane ütleb, et sel „temperatuuril inimesed külmast ei lõdise“. 18 kraadiga veel lõdisevad?! Tervislikkus eeldab teadlase sõnutsi „ühtlast temperatuuri igal pool“ – tähelepanu prismad ja selverid – edaspidi üks ja võrdne temperatuur nii külmlaos kui müügisaalis! Hea sisekliima lõppevat 21 kraadi juures!
Teadlane võiks aimatagi, et sisekliima ei koosne vaid temperatuurinäitudest! Teada võiks, et füüsikas tuntud seadused ei pea sotsioloogias paika, see tähendab näiteks, et kui hõõrdumine tekitab füüsikas soojust, siis sotsiaalses tähenduses vastupidi! Riietus tuleb valida vastavalt teadlase soovitusele seoses kütteperioodiga, mitte tegelike oludega!
Meil on küllaldaselt teadlasi ja lihtsalt arukaid inimesi, kuid millegipärast on välja kujunenud tendents, mille kohaselt „püünele“ lastakse mitte isegi keskmikke, vaid enam kui küsitava reputatsiooni ja teadmistega isikuid. Meil on küll tarku, kes teavad keskkooli füüsikakursusest, et kindlate asjade tootmine-tegemine vajab kindlat energiahulka, kokkuhoitud energiahulgaga küpsetatud leib ei ole leib, vaid paremal juhul küpsema hakanud taigen. Aga see on ülaltoodut arvestades juba liig mis liig.
Meil on vähemalt osa teadust langetatud juba absurdi ja kangekaelselt jätkatakse ikka teadusest rääkimist. Vabandame nüüd ehk pisut üle võlli võrdluse eest, kuid see iseloomustab meie moodsat ja liberaalset „teaduslikku“ lähenemist.
Lükkame näiteks ümber traditsioonilised keelendid! Mis tähendab see, et „mis ei tapa, teeb tugevaks“?! Jama puha! Tõestuseks kõlbab see – kutsume kuus tugevat meest ja palume tõsta 100 kg kaaluvat alasit 10 cm kõrgusele. Said hakkama! Nüüd laseme läbi kahel vasaku, kahel parema ja kahel mõlemad põlved. Ja nüüd palume uuesti tõsta! Et ei suuda – no näete, pole ju nii, et mis ei tapa teeb tugevaks…
Lõpetuseks pakume välja eurotoetuste toel taasavastatud tarkuse ilma määramiseks (ehkki seda tuleb määrata kütteperioodi algamise või mittealgamise alusel), mis on lihtne paigaldada ükskõik kuhu:
KIVI ON MÄRG – SADEMED
KIVI ON KUIV – EI SAJA
KIVI VARI ON MAAS – PÄIKSELINE
KIVI ON PEALT VALGE- LUND SAJAB VÕI ON SADANUD
KIVI EI PAISTA- UDU
KIVI KÕIGUB – TUULINE
KIVI HÜPLEB ÜLES-ALLA – MAA VÄRISEB
KIVI ON KADUNUD – TORNAADO VÕI VARGAD