28.05.2021
Postimehe toimetus.
Postimehes avaldati lugu pealkirjaga Riigikohus vaeb Kemerovo jõugu juhi ütluste andmisest keeldumist. Lugu nagu lugu ikka, kuid päris otsest „jama“ ei tohiks PM endale lubada juhul, kui mingi lugupidamine ametiau suhtes mingilgi määral säilinud on.
Milles on siis asi?! Riigikohus ei aruta mingit ütlustest keeldumise kaasust, kohtuotsus selle kohta on ammu jõustunud ja sellisena ka Karistusregistrisse kantud.
Alustati hoopis teistmismenetlust (https://www.riigikohus.ee/et/menetlustaotlused/?maaruseValjaAndmisKp=25.05.2021) ja sel pole ütluste andmisest keeldumisega mitte mingit pistmist! Küsimuse all on hoopis muu – nimelt lisati ütlustest keeldumise eest määratud karistus kuus kuud veel jõustumata (!!!) kohtuotsusele kuritegeliku ühenduse juhtimise eest kaheksa aastat ja liitkaristuseks saadi siis kokku 8,5 aastat.
Riigikohus sai ilmselt aru tekkinud ebakõlast ehk kohtu eksitusest ning seetõttu ei olnudki muud võimalust kui asi menetlusse võtta. Nüüd on asjatundjate sõnul oodata loogilist lahendust ehk tehtud viga asutakse parandama.
Mida ütlevad selle peale ajakirjanikud, kes seni on üldsusele sootuks vastupidist kinnitanud? Usutavasti on nagu ikka, jätkatakse, nagu poleks midagi kunagi kuskil valesti öeldud, sest valesid esitavad vaid Objektiiv, Uued Uudised ja Donald Trump koos Putini ja Kimiga.
Muuseas – sama asja kohta ilmunud Heliis Raudsiku faktikontroll sedastab, et kohtualune levitab valeinfot, antud juhul teeb seda Raudsik küll ise. Tundub, et autor elab kuskil kaugel, materjalidega pole tutvunud, kohtusaalis asjade menetluskäigu jälgimisest rääkimata ja kirjutab lihtsalt seda, mida kas on kelleltki kuulnud või täidab hoopis mingit tellimust.
Kui ajakirjanikud ei viitsi/taha/suuda tutvuda kasvõi põhiseaduse ning teiste vastavate õigusaktidega, siis õiguskantsleri mitte eriti pikk ja see-eest selge ja konkreetne seisukohavõtt antud kaasuses ütleb otse, et jõustumata karistust ei saa võtta aluseks liitkaristuse määramisel – see on küll ju piisavalt arusaadav!
Tundub, et tegu pole eksimuste või juhuslike lapsustega, vaid siin on mõlemal juhul kahe Eesti suurema meediaväljaande puhul varjamatul kujul esindatud kellegi agenda, mis on tähtsam kui faktid nii eraldivõetuna ja kogumis. Sellisel juhul võiks seda ka teada anda, avalikult kuulutada ja peale seda poleks ka kellegi etteheiteid enam põhjust ei oodata ega ka taluda.
See ongi sellisel juhul ju ehe propaganda, mil tegeliku ja klassikalise ajakirjandusega ühisosa puudub ning mille taga olevatel jõududel ongi ülesanne see kõigi vahenditega rahvani viia – olgu tribüünilt või soomusautolt nagu omal ajal Piiteris.
Tänane Ekspressis avaldatu mahub paraku samasse kategooriasse – pealkirja kohaselt kirjutati äsja õigeks mõistetud Marti Kuusiku kahtlustest: Ekspress Meedia peatoimetajad: Marti Kuusiku kahtlustest kirjutamine oli õige ja vajalik, see ongi ajakirjanduse ülesanne.
Tundub, et Kuusikul ainukesed kahtlused võisid olla selle kohta, et kas õigus ikka võidule pääseb või mitte. Presidendil oli veendumus süülisuses ja pressi loodud taust toetas seda täielikult. Kahtlus oli ükskõik kellel, ka prokuratuur esitas alguses kahtlustuse (mitte kahtluse) ja hiljem süüdistuse – ei kahelnud seegi institutsioon ilmselt milleski.
Andres Raid, ajakirjanik
