01.07.2022
Magdaleena haigla remont.
Enne, kui asja juurde jõuame, üks kõrvalepõige. Suvisel TV vaatajal jäi Madridi kohtumiselt ehk silma stseen, kus Erdogan tabaks Johnsoni otsekui in flagranti ja ehmatas viimase päris ära. Loo taust on aga iseenesest huvitav.
Mõned aastad tagasi kirjutas Johnson Erdogani kohta pilaluuletuse (limerick), mis isegi meie mõistes ületab hea tooni piiri, ammugi veel sellisel tasemel inimese poolt ja kohta. Olgu see siin originaalkujul esitatud:
„There was a young fellow from Ankara
Who was a terrific wankerer
Till he sowed his wild oats
With the help of a goat
But he didn’t even stop to thankera“.
Tõlge võiks üsna ropp olla, kuid üldjoontes on juttu Ankarast pärit onanistist noorhärraga, kelle kits välja aitas.
Mõni ime, et Erdogan ei jätnud võimalust kasutamata Johnsoni omalt poolt ebameeldivasse olukorda jätta ja kui keegi arvab, et see edaspidigi kahe riigi suhteid ei mõjuta, siis eksib ta päris kindlasti.
Aga asja juurde. Viimaste päevade suurem teema on Tallinna Haigla suurprojekt, täpsemalt selle rahata jätmine. Kired taas laes ja vana vaen taas tuha alt väljas. Huvitav on hoopis muu – kogu selle virrvarri juures käib jutt ainult rahast ja loomulikult on terve hulk inimesi kel on „õigustatud ootus“ olla selle raha jagamise juures ja neile on otsus selgelt vastukarva.
Arstid aga juhivad tähelepanu hoopis muule – see on ju raha betooni ja see ei mõjuta kuidagi ei operatsioonide ega muude raviprotseduuride nö. tehnoloogilist külge, jutt ei käi patsiendi- ega personalipoolsest poolsest tulust, mis kohe tõusma peaks hakkama. Ei, jutt on rahast, selle jaotamisest ja jaotumisest.
Samal ajal käib pidev uuendustegevus juba olemasolevates haiglates ja asi on enam kui suurelt ette võetud. Milleks siis kõik see?! ITK Magdaleena korpus näeb hetkel välja selline, nagu valmiks sinna terve haiglalinnak! Aga noh, meil on ikka nii olnud – tuletage vaid meelde, kuis alles hiljuti tehti põhjalik kapitaalremont, mille käigus sisuliselt valmis uus hoone, Rahandusministeeriumile ja kõik vaid selleks, et rahad liiguksid, sest kohe pärast valmimist lõhuti kogu hoone maani maha! Asja majanduslikust poolest ei maksa riiklikus mõttes üldse rääkida, ehkki – keegi sai oluliselt jõukamaks.
Seega on küsimus – rahas. Hoopis naljakana aga tundub tõsiasi, et ärajäänud ehitusest on kellelegi siiski ka abi – tänu sellele saab ehk Viljandi haigemaja oma suurejoonelised plaanid ellugi viia?!
Andres Raid, ajakirjanik
