Ühendriikide presidendi Joe Bideni viimase aja sõnavõtud on põhjustanud palju poleemikat juba ka demokraatide enda tipus ja neile lojaalses ajakirjanduses.
Ajal, mil konservatiivid vihjavad juba avalikult Bideni sõnavõttude ebaadekvaatsusele, on demokraadid ametis tema vastuoluliste sõnumite selgitamisega mitte ainult rahvusvahelisele üldsusele, vaid ka kodusele auditooriumile. On ta ju mõelnud üht ja öelnud teist – tuleb lihtsalt osata õigesti aru saada.
Suurim prohmakas on demokraatide enda arvates Bideni osutamine võimalikule võimuvahetusele Venemaal – ta olevat mõelnud asja hoopis selliselt, et võimu ei tohi kasutada teistele oma seisukohtade pealesurumiseks. Aga sõna oli juba lendu lastud.
Läinud neljapäevasel kohtumisel ajakirjanikega süüdistas Biden reporterit „endaga mängimises“, kui too küsis presidendi arvamust sanktsioonide võimalikust efektiivsusest Putini tõrjumisel.
Biden valmistus parasjagu oma briifingul NATO tippkohtumisel Brüsselis lõpetama, kui nõustus siiski veel ühele küsimusele vastama. Christina Ruffini CBS-ist küsis, et kuna heidutus ei töötanud, siis mis paneb Putini pärast tänaseid otsuseid oma poliitikas muutusi tegema?
Pressikonverentsi alul mainis Biden sanktsioone ning suuremate relvasaadetiste ja vägede saatmist alliansi idatiivale kui samme, mis on juba astutud. Ruffinile vastuseks teatas ta: „Teeme selle asja selgeks. Te teate, olete katnud mind pressikonverentsi algusest alates ja ma ei öelnud, et sanktsioonid teda tegelikult heidutavad. Sanktsioonid ei heiduta kunagi.“
President teatas ajakirjanikele: „ Te jätkate sellest rääkimist. Sanktsioonid ei heiduta kunagi. Sanktsioonide teenindus… sanktsioonide teenindus… valu suurendamine, selle demonstreerimine – miks ma üldse selle kokkutuleku ellu kutsusin – on kuu aja pärast kindel olla, et me jätkame seda, mida me teeme, mitte lihtsalt järgmisel kuul, ja järgmisel kuul, ja kogu allesjäänud aasta jooksul. See peatab ta“.
Ruffini jätkas: „Kas te ustute, et tänased toimingud on mõjuvad selleks piisavalt, et Putin oma kurssi Ukraina osas muudaks?“
„See ei ole see, mida ma ütlesin“, teatas president. „Te mängite minuga mingit mängu. Ma tean – vastus on – ei.“
Biden vaidles aja üle, mis oleks Venemaa kursimuutuseks koostöös Euroopaga.
„Vaadake, kui teie ja Putin arvate, et Euroopa lahendab kuu aja, kuue nädala või kahe kuuga, miks mitte, nad võivad võtta ükskõik mida järgmiseks kuuks“, teatas ta. „Kuid me peame väljendama – põhjus, miks ma selle koosoleku kokku kutsusin, me peame jääma täielikult, totaalselt, põhjalikult ühendatuks.“
Presidendi pakkumine, mille kohaselt ta ei lootnudki, et sanktsioonid saavad mingiks heidutuseks – on otseses vastuolus sellega, mida viitsepresident Harris ütles Münchenis 20 veebruaril.
„Sanktsioonide eesmärk on alati olnud heidutus“, ütles Harris.
Teine reporter küsis Harriselt: „Kuid kui Putin on kord juba otsustanud, kas te usute, et kavandatavad meetmed tõesti peatavad ta?“ Absoluutselt – me usume väga – ja pidage meeles, et sanktsioonid pole mitte ainult USA vaatenurgast, vaid neid jagavad ka meie liitlased“, kõlas Harrise vastus.
Bideni sõnavahetus Ruffiniga meenutas eelmist suve, mil Biden vastas CNN-i šefi Kaitlan Collinsi pärast presidendi kohtumist Putiniga.
„Mis teeb teid nii veendunuks selles, et Putin muudab oma käitumist?“
Biden oli nähtavalt vihane ja teatas pöördudes Collinsi poole: „Ma pole kindel, et ta oma käitumist muudab – mille põrgu pärast?!Mis asja te teete kogu aeg? Millal ma ütlesin, et ma olen kindel? Ma ütlesin, ma ütlesin, mida ma ütlesin – teeme selgeks – mis muudab tema käitumist, kui kogu ülejäänud maailm reageerib nende tegevusele ja vähendab nende osa maailmas. Ma ei ole milleski kindel. Ma lihtsalt esitan fakte“.
Kuid Collins jätkas: „Oletame, et käitumine ei ole muutunud ja pärast istutud tunde pressikonverentsil on ta (Putin) kinnitanud, et ta pole küberrünnakute taga, pole ka inimõigusi ahistanud, ta isegi keeldus ütlemast Navalnõi nime. Kuidas see kõik iseloomustab konstruktiivset kohtumist, nagu Putin seda iseloomustas?“
Biden jättis otse vastamata ja teatas: „Kui te sellest aru ei saa, olete endale vale ala valinud“.
Jälgides kasvõi infotunde meie parlamendis, siis on meie ministritel, peaministril eriti, isegi ülalkirjeldatud tasemeni veel minna ja minna. Meie praegust taset iseloomustas keegi ärksa vaimuga tudeng üsna tabavalt: „Küsimusele, mis kell on?! võttis ta taskust kraadiklaasi ja teatas – teisipäev!“.
Andres Raid, ajakirjanik