19.02.2022
Kersti Kaljulaid arvab ennast energeetikast rohkem teadvat kui mistahes teadlased.
Tulemas on energeetika konverents, teadet selle kohta lugedes hakkab inimene juba ette kujutama teadlasi, kes seal esinevad ja äkki on mõni rahvusvaheline nimi ka kohale õnnestunud meelitada!
Paraku on sellel konverentsil peaenergeetikuks Kersti Kaljulaid. Päris energeetikud on sedapuhku kõrvale jäetud – lähemalt saab teatega tutvuda SIIN. Ah jaa, kogu selle ilu kuulamise-vaatamise eest tuleb 89 eurot kah välja käia.
Loeme: „Kuidas hoida tuba soe ja valge ehk milline peaks olema Eesti energeetika tulevik“
“Meie konverentsi peaesinejaks on president Kersti Kaljulaid. Debatis energeetika tuleviku üle on lubanud osaleda kõikide Eesti parlamendierakondade esimehed, sõna saavad ka kõikide Eesti suuremate energiatootjate juhid, Eleringi juhatuse esimees Taavi Veskimägi, omavalitsusjuhid, isikud, kelle maale või silmapiirile rajatakse tuuleparke, tulevikku vaatavad tuumaenergia maaletoojad jpt”
Tõepoolest – kus on Tehnikaülikooli energeetikud, asjatundjad?! Vastuse annab kolumnist Kaimar Karu oma hiljuti „Postimehes“ ilmunud artiklis, kus ta saab kogu asjale pihta:
“Üldiselt on muidugi arusaamatu, miks on infoajastu inimesed üldse otsustanud kulutada oma väärtuslikust elust aastaid või suisa aastakümneid mingi kitsa eriala õpingutele ja praktikale. Teema valdamiseks vajaliku uurimistöö saab ju nädalavahetusega ära teha”.
Häbenege – hamburgid, soomered ja leesid! Kõik see, millele mõni oma teadmatusest terve elu on kulutanud, on omandatav nädalavahetusega, loodetavasti on siin juhis ka neile, kes üli- või üldse mingisse kooli kavatseb minna.
Kokkuvõttes saamegi just niimoodi, kus ühed inimesed muudkui toimetavad ja teised kuidagi suvaliselt neid maksustavad.
Meie konverentsi-inimesed kehtestasid süsteemi – kuni 125 eurot megavatt tunnis eest ei kuulu kompenseerimisele. See oli selle punkti näitamine ettevõtjatele selles valdkonnas – võite oma hinna sinnamaani ajada, teil on selleks meie volitus olemas. Vaeses Norras käituti vastupidi ja seda selleks, et sellist asja ei juhtuks, selleks kehtestas Norra vastavaks arvuks 70.
Meie puhul on valitsuse teade mitte tarbija, vaid tootja (riigifirma!!!) huvidest lähtuv – seda „riik“ aktsepteerib, laske käia! Ja siis pole vaja imestada, kui Elering oma tasusid juba tõstis, uus tõus on juba kooskõlastamisel ja siis tõstetakse juba seda 125-t.
Isegi kõige hullemal nõukogude ajal valmistati kõige kiuste tehnikülikoolis ette laiemalt ka tehnilist intelligentsi, tänaseks oleme jõudnud olukorda, kus seda veel allesjäänud seltskonda kui mitte otse, siis vähemalt kaudselt kas lihtsalt ignoreeritakse või tõrjutakse otseselt, koolis väljuvad paar aastakest seal veetnud „spetsialistid“, kes kõige lihtsama tugevusarvutusega hätta jäävad. Peatselt algav energeetikaseminar näitab paraku sedagi, et neidki, viimatimainituid, pole enam tarvis.
Andres Raid, ajakirjanik
