16.09.2022
Elektriautodega on probleeme rohkem kui arvatakse. Pilt on illustratiivne.
Muu maailma suurimad väljaanded jälgivad pingsalt seda, mis toimub Samarkandis. Meie peavool on selle koha pealt millegipärast üsna vagusi, ehkki seal valmistatakse varjamatult ette uut ülemaailmselt kauplemisplatsi ja palju muudki.
Tekkimas on uued liidud, kohal on 18 riigi kõige kõrgemad juhid ja nad esindavad kokku pea poolt kogu maailma rahvastikust. Õppust võiks võtta India energeetikaministri vastusest USA kena naisajakirjaniku küsimuse peale, milles too küsis moraalse vastutuse kohta, kuna India ostab tohututes kogustes Vene energiakandjaid.
Vastus oli ilus – „Minul on vastutus oma India rahva ees“ – lühidalt ja enam selgemalt ei saa. Meil, õigemini valitsusel, on prioriteet igal pool mujal ja oma rahva toimetulek ei ole selles nimistus üldse välja toodud.
Otsekui iroonia on seegi, et peaminister üllatas neis tingimustes taas. Tuleb välja, et energiamahukas ettevõtmine tuleb ajutiselt (?!) peatada ja kõik saab korda. Mõtlemisvõime säilitanud inimene hakkab mõtlema – milline on see pingerida, millest seda kinnipanekut alustada?
Järeldus on ju lihtne – milline on Eesti kõige energiamahukam ettevõte? Konkurentsitult on nimekirja tipus „Eesti Energia“ ise, paneme kinni?!
Sellesse konteksti sobib suurepäraselt USA telemaastiku ühe eredama tähe Tucker Carlsoni saade (Back to the dark ages Tucker Carlson), milles ta käsitles eurooplaste elatustaseme allakäiku, mis on suundumas tagasi isegi mitte nõukogude perioodi, vaid isegi keskaega – isegi pesta pole enam võimalik ja polegi vaja!
Iseloomulik oli ühe poolaka usutlus kilomeetrite pikkusest söejärjekorrast. „Olen näinud kompartei võimu ja järjekordi, kuid poleks iialgi arvanud et see jaburdus tuleb kordades hullemana tagasi…“.
Aga – meil on ilmselt langemiseks veel ruumi küll.
Andres Raid
