17.11.2021
Sõnu tehti konverentsil palju, kasu oli vähe.
Maailma asjalikumas ajakirjanduses räägitakse palju Glasgow tippkohtumise tulemustest (sic!) ja tunnistatakse, et paraku tuleb ullikese Thunbergiga seekord nõus olla, kes võttis kogu asja kokku kolmesõnalise konstruktsiooniga – bla-bla-bla! Kõik kliimamurelikumad ja hoolitsevamad pugesid paraku kohapeal itkude taustal suursaastajatele kuis jõudsid – rahad on ju nende käes ja elada on vaja!
Kohtumise ajal ja järel räägiti vaimustunult, kuis 200 riiki leppisid kokku olulises saaste vähendamises – no ja mis siis?! Räägiti sellestki, et kõike seda vähendamist tuleb korraldada kiiresti ja igal aastal tuleb korraldada kohtumine, kus kõik aru annavad. Sellelegi kohtumisele tõi Biden kaasa 85 autost koosneva korteeži, mis toodi muidugi lennukitega, eralennukeid loeti ümbruskonna lennuväljadel kokku neljasaja ringis – need kõik vist ei saasta…
Öeldakse samas, et keegi ei lasknud end siiski petta lasta kujutelmast või illusioonist, et see kõik nii juhtuma hakkabki ja seda vaatamata sellele, et allkirjad ju anti.
Kliimauurija Niklas Hoehne Wageningeni Ülikoolist Hollandis leidis, et kohtumine „küll täitis lünga, kuid ei lahendanud ju probleemi“. Jutud kliimamuutustest keskenduvad reeglina alati fossiilsetele kütustele, Glasgow kohtumine keskendus just kivisöele. Tuletame meelde, et taastuvenergia eesrindlane Suurbritannia avas hiljuti mahajäetud ja suletud söekaevandused, sest lihtsalt pole valikut! Sellest valjult ei räägitud nagu sellestki, et Hiina ja India jätkavad oma suva järgi kivisöe kasutamist.
Meie meedia magas hoopiski maha tõsiasja, et viimasel minutil enne allakirjutamist lisasid Hiina ja India lepingusse punkti, millega sõnastati ümber „loobumine“ „vähendamiseks“, vähemalt nii andis teada CNBC.
See olla põhjustanud teiste osalejate seas küll pahandamist, kuid jõu vastu sa ei saa – vaat kui lõpetavad kasvõi kiipide või vaktsiinitooraine tootmise sootuks – kaos järgneb kohe!
Kogu konverentsi hinnatigi nõrgaks või suisa läbikukkunuks. Pange tähele, mingit murrangut võidust rääkimata ei tulnud. Guardian tunnistab pealkirjas otse, et „võinuks minna veel halvemini, kuid meie juhid siiski põrusid Glasgow kohtumisel. See on paraku tõde“.
Igasugused sellistel kohtumistel sõlmitud üldsõnalised kokkulepped ei ole paraku juriidiliselt kellelegi siduvad, kui sellest saaksid ometi aru ka Eesti valitsuse liikmed ja lõpetaksid sellega seonduvalt Eesti majanduse ruineerimise, kuid seda on vist palju tahetud. Lisame siia veel fakti, et süsinikusaaste saaste juhtkolmiku Hiina ja India jätkavad rütmis, mis neile sobib ja USA kolmandana ei ole üldse aruandekohuslane mitte kellegi ees siis tekibki ju küsimus – mida siis üldse saavutati?!
Vaatamata sellele, et seoses sellesama saastega pidi ju maailmalõpp kohe-kohe saabuma, leiab Hiina, et ta on piisavalt tugev selle kõige eiramiseks, USA-le on väljakutse heidetud ja see omakorda muidugi ei taha lasta sel juhtuda, lennaku torudest ükskõik kui palju ja mida sinna taeva poole üles. Muide, Xi Jinping ei pidanud üldse vajalikuks sinna konverentsile kohale ilmuda.
Ehkki BIden tuli, jäi ta taas magama ja kui ta üles äratati, teatas ta, et Putinil (kes samuti vaid videosilla vahendusel osales) põleb tundra…
Kõik see näitab pisutki tähelepanelikumale vaatlejale, kuipalju poosi ja poliitilist loosunglikkust selles kõiges oli ning kinnitust leidis paraku kahtlus, et näilisuse tootmine ja tekitamine oli antud juhul eesmärgiks omaette. Oligi näha, kuis Jinping on oma jõudu oluliselt suurendanud, seevastu Bideni retoorika oli pigem kõigile mänguväljakul osalejatele meelepärase kontendi otsimine. Muidugi otsib ta lahendusi ja on seejuures esirinnas – sel viisil paneb ta suu lukku võimalikul kriitikul ja fookus langeb Hiinale.
Juba oktoobris andis Tufti Ülikooli dekaan kliimanõunik ja ÜRO kliimanõunik Rachel Kyte THe NYT-i vahendusel teada, et Biden läheb Šotimaale küll ilusate sõnadega, kuid ei millegi enama ega ammugi millegi konkreetsega.
USA kliimaküsimuste juht John Kerry on samuti oma Hiina ametivenna Xie Zhenhuaga koos kinnitanud, et see kõik on oluline ja palju muidki ilusaid fraase sinna juurde, kuid see on taas kõik.
Seega – mis see kohtumine taas oli?! Otsustagu igaüks ise, tegemist ei ole siiski horoskoobiga, kust igaüks endale midagi meelepärast välja nuputab. Olgem ausad – sõin ja jõin seal minagi, suhu ei saand midagi… Miks ei võiks meie valitsuse liikmed ka oma igapäevastes otsustes ja tegemistes siiski tõsiasjadest ja mitte luuludest lähtuda ning mitte olla kõige enam mures sellepärast, mis mulje ja kus me oma kujuteldavale isandale kuskil jälle jätame?!“
Andres Raid, ajakirjanik
