Suure Lähtestamise idee tuleneb Uuest Maailmakorrast, mis on Henry Kissingeri ja nüüd isegi Joe Bideni poolt selgelt välja käidud. Loomulikult on sellel „lapsukesel“ vanemaid palju rohkem ja vanematestki aegadest, kuid eraldi väljatoomist vääriks ilmselt Klaus Schwabi eriline protežee Yuval Noah Harari, Israelis sündinud intellektuaal, kes on muuhulgas ka bestselleri „Sapiens. Inimkonna lühiajalugu“ („Sapiens: A Brief History of Humankind”) ning on lisaks veel ka Jeruusalemma Heebrea Ülikooli professor.
Tema käest küsiti kord enam kui intrigeeriv küsimus – mida peale hakata kõikide nende kasutute inimestega?! Pole kahtlust, et Harari on tark mees, nii tark suisa, et ta võib-olla ongi juba ületanud õhkõrna vahe geniaalsuse ja hulluse vahel.
Harari on WEF-I (Maailma Majandufoorum) mõjukas liige ja tema on üks idee toetajatest, mille kohaselt käputäis globaliste kontrollib ja juhib iga üksikut indiviidi siin maailmas sellest hetkest peale, kui nad sünnivad. Harari arvates on maailm selgelt ülerahvastatud:
„Ja jälle – usun, et suurimaks poliitiliseks ja majanduslikuks küsimuseks saab lähimate kümnendite jooksul see, et mida teha kõigi nende täiesti kasutute inimestega? Probleem on seda tüütavam, et kuidas ja kas nad üldse suudavad leida mingit mõtet olemisel, kui nad tõepoolest on täiesti tähenduse ja tähtsuseta?!
Minu parima arvamuse kohaselt on lahendus kombinatsioonis uimastites ja arvutimängudes ja see on lahendus enamuse jaoks. See on juba juhtumas… Erinevate pealkirjade all näete üha rohkem inimesi urgitsemas oma sisemiste probleemide kallal ja lahendamas asju just mängude ja nii legaalsete kui ka illegaalsete uimastite abil.“
Nad sooviksid, et inimesed istuksid põhiliselt kodus (siia konteksti sobib kasvõi kodukontor…) ja oleksid ühenduses metaversumiga koos virtuaalreaalsusega, sinna juurde käivad peaksid nad olema sõltuvuses kõikvõimalikest farmakonidest. See maailm, mida meile Scwabi orkestreeritud seltskond ette tahab määrata, näib praegu vähem utoopiline kui oleks veel 10 aastat tagasi olnud, siis oleks sellise jutu eest ilmselt statsionaarsele ravile arvatud, kuid mitte enam täna.
Kuukiri „Wired“ kirjeldab metaversumeid kui füüsilise ja digitaalse maailma kombinatsioone mis loovad virtuaalreaalsuse täpselt sama moodi nagu Hollywoodi film „Valmis, mängija üks“. Artiklist „‘What is the Metaverse, Exactly?”(Mis asi see Metaversum on, täpselt?) saame ka vastuse:
„Üldisemalt öeldes, kui tehnoloogiafirmad räägivad metaversumist kui millestki, mis võib sisaldada ka virtuaalreaalsust ja mida iseloomustavad visad pealetungivad virtuaalmaailmad, mis eksisteerivad edasi isegi siis, kui sa enam ei mängi.“
Klaus Schwab: „Pandeemia pakub kitsast kuid haruldast võimalust meie maailma peegeldada, ümber mõelda ja uuesti alustada“.
Tema usaldusisik Harari selgitab, et teadusliku ja tehnokraatliku maailmakorra ajal on riik ainuke sinu baasvajaduste rahuldaja ja rohkem vajadusi lihtsalt polegi. Perekondi pole selles uues maailmas enam vaja ja üldse kuulub perekond kui selline minevikku. Aastauhandete jooksul evolutsioneerunud inimene kavatsetakse muuta ümber paarikümne aastaga, lapsi ega lähedasi pole enam ka vaja.
Siin võib igaüks ise kuulata Harari autentset teksti SIIT
Klaus Schwab näeb oma raamatus “Great Reset” ette 195 riigi maksusüsteemide ühtlustamise, mis sisuliselt tähendab kõigile maksukoormuse kehtestamise ja mille nimel – eks ikka uue maailmakorra juurutamise finantseerimise nimel!
„Endlösung“ II maailmasõja ajal ja „Final Solution“ hiljem – millegipärast on see teema seoses eliidi arvates „kasutute inimeste“ küsimusega taas akuutne, ükskõik kui õõvastavalt see ka ei kõla.
Andres Raid, ajakirjanik