06.04.2022
Küsimus on nüüd selles, kes hakkab Euroopale Venemaa asemel gaasi pakkuma. Võimalik, et selleks on USA oma kildagaasiga.
Kes on Ühendriikide demokraadist presidendi Joe Bideni kõige suurem vaenlane?! Sellele küsimusele õiget vastust ei anna naljalt keegi. Õige vastus on… meediamogul Rupert Murdoch! Bideni segastest sõnumitest on juttu juba olnud, lisame nüüd veel ühe ja uue – Biden nimetas oma kaasat asepresidendiks, või – pidas äkki Kamala Harrist oma naiseks?!
Kuid asja juurde.
Huvitav on praegusele üsna kirjule infomosaiigile lisada ka Hiina vaade, milles kuigi palju siin juttu pole olnud, õigemini – üldse pole olnud. The Global Times avaldas Yang Shengi ja Chi Jingyi artikli, milles avaldasid arvamust mitmed Hiina tunnustatud eksperdid ja seda just rahvusvaheliste jõujoonte ümberpaigutumise osas seoses äärmiselt teravaks muutunud olukorraga Euroopas. Lühidalt – jätkuv sõda teeb viga kõigepealt Euroopale endale ja see omakorda takistab olukorra leevenemist.
Ukraina-Vene kriisi tulel hoidmine on Hiina spetsialistide arvates eeskätt vesi USA ja lääneriikide veskile. Analüütikud ütlesid eile, et sanktsioonid kriisi ei lõpeta ja toovad suure kahju nii Venemaale kui ka Euroopa Liidule, eeskätt Euroopa suurimale majandusele Saksamaale.
Suurima kasu saajad on Ühendriigid ning suure väljakutsega hakkama saamine ja majanduse tasakaalu saamine on Euroopa juhtidele praegu suurimaks väljakutseks. EL töötab pidevalt üha uute sanktsioonide kehtestamise kallal ja see puudutab kõikvõimalikke valdkondi.
Samas – ükskõik kuidas ka ei vaataks – on Saksamaa majandus Venemaast väga suuresti sõltuv ja saksa ärimehed kardavad suurimat majanduskriisi alates 1945. aastast alates! Reutersi teatel süüdistab Poola Saksamaad aga just selles, et too olevat suurimaks takistuseks uute Vene-vastaste sanktsioonide kehtestamisel.
Mingeid natukenegi positiivseid märke Ukraina-Vene läbirääkimistel Istanbulis keeldutakse nägemast ja see suurendab omakorda pingeid Venamaa ja EU vahel, see kõik „on stsenaariumi juurde tagasipöördumine, mis soosib selgelt USA-s“ – nii ütles Hiina Renmini Ülikooli Rahvusvaheliste Suhete Instituudi direktor Wang Yiwei.
Kui EU kehtestabki lõpuks uued sanktsioonid, siis peab seesama EU hankima uued energiaallikad ja need on loomulikult palju kallimad. Veelgi enam – EU peab hakkama ostama uusi ja kallimaid relvasüsteeme USA-st ja EU sisene ärikliima halveneb sellest üsna oluliselt.
Sellele lisaks peab just EU hakkama tegelema suureneva põgenike vooluga ja valmistuma kasvavaks inflatsiooniks ja võib-olla isegi stagflatsiooniks. See omakorda kahjustab tugevasti USA strateegilise konkurendi Venemaa ja „nimetamata suure majandusliku konkurendi“ – EU huvisid – nii arvas Pekingis resideeruv anonüümsust palunud majandusekspert.
Osad EU riigid on sanktsioonide kehtestamise entusiastid ja teised vastupidi, on oluliselt tagasihoidlikumad ja selleks on ka põhjus, sest nad on Venemaa impordist suuresti sõltuvad ja sanktsioonide rakendumisel on nende oma kahju suurem kui sanktsioonide sihtriigi oma. Euroopa impordib 40% gaasist Venemaalt, nii arvab Euroopa mõttekoda Bruegel.
2020. aastal moodustas Vene gaasi osa Saksa gaasi bilansist 65%, Soome 67%. Tšehhi Vabariik ja Läti said oma gaasi 100% Venemaalt. Itaalia sõltub Vene gaasist 40% ulatuses, Austria, Ungari, Sloveenia ja Slovakkia umbes 60% ja Poola isegi 80% (Bruegel).
Alternatiivid on alati olemas, kuid küsimus on lihtne ja see on HIND ja aeg. Skeem ja hinnakujundus on lihtne – omahind+kasum ja siia lisandub ka veeldamine, transport ja dekompressioon.
Frankfurter Allgemeine Zeitung on oma riigi ärimeestega nõus ja tsiteerib BASF-i juhti Martin Brudemüllerit, kelle ettevõte on Saksamaa suurimaid energiatarbijaid ja kes on nõus, et kriis võib tulla nagu 1945.aastal.
Deutsche Bank`i juht Christian Sewing arvas, et olukord, kui Venemaa nafta ja gaasi import katkeb, võib olla veelgi hullem. „Saksamaa majanduse tagasikäik saab sel olema vältimatu“, teatas Sewing Reutersi vahendusel.
Lin omakorda arvas, et „USA on Vene-EU pingete taustal kindel võitja. USA on püüdnud oma kildagaasi EU-le müüa, kuid selle kõrge hinna tõttu pole see õnnestunud. Ta lisas, et kui EU siiski otsustab Vene gaasist loobuda, muudab see kogu gaasituru senist diskursust.
„Kui Venemaa otsustab gaasi kinni keerata, siis on käes olukord, kus kaotavad mõlemad pooled. Ei Venemaa ega EU ei taha seda viimast ja kõige hullemat sammu astuda“.
Covid-i pandeemia on inflatsiooni Euroopas pidevalt tõstnud, nüüdne kriis annab sellele vaid hoogu juurde, energiahinnad on juba niigi taevased. CASS on seejuures peaaegu veendunud, et stagflatsioon on reaalsus.
Euroala oodatav aastane inflatsioon on 7,5%, energiahinnad on juba märtsis aasta kõrgeimad +44,7% (veebruar +32,0%). Hiinlaste arvates on seega kriisi suurim võitja USA, see oli nii ka pärast II Maailmasõda.
Andres Raid, ajakirjanik
