19.01.2023
Ajakirjanik Andres Raid.
Davose majandusfoorum peaks olema midagi, mis seab sihid ja eesmärgid, kuhu liigume või liikuma peaksime. Peavool ei kirjuta arutatavast ja tegelikult oluliselt üldse, domineerib korralduse ladusus ja sõda Ukrainas. Schwab ise seekord avalikult paraadi ei juhi, kuid tema poolt varem sõnastatu kulgeb vääramatult edasi, ühtegi vastulauset pole seni kuulnud.
Kellelgi aga läheb Davosis hästi ja need on – õigus! Need on eliitprostituudid, kelle teenuste hind on taevas ja ikka on personalist puudus vaatamata sellele, et hinnad on taevas.
Meil on tähtis absurd kui selline ja lihtne rumalus on muutunud kõige minevamaks kaubaks ning nõudmisel ei näi lõppu olevat. Üheksanda klassi õpilane peaks hakkama silmi kissitama ja vaikselt itsitama hakkama, kui talle sellist juttu hakatakse ajama:
„Majadele on ette nähtud energiaklassid. Kui seni on hoonete energiamärgiste puhul kehtiv klassifikatsioon A-st F-ini, siis nüüd loodaks kategooria A0, mis tähistab nullenergiahoonet, ning A+, kui tegu on nullenergiahoonega, mis toodab lisaks ka elektrit“.
Märgistatagu kus ja mida ja kuidas tahes, kuid nullenergiahoone on midagi, mida ju varem võimatuks peetud! Te ei saa suvalise maja või kuuri ust ilma energiat tarvitamata lahti, olgu see energialiik milline ja kust tahes. Te ei saa isegi kohvitassi tõsta või sammu astuda ilma selleks energiat tarvitamata, staadium „null-energia“ on pigem teoreetiline konstruktsioon.
No ja siis – kui energiat majas vaja ei lähe ja ta ise seda kogu aeg veel ka toodab, siis pole ju elektrijaamu vajagi! Null energia küla, linn, maa, maakera… Siit edasi on ainult Velikije Vasjuki Ilfi ja Petrovi surematus teoses. Kohalikud ullikesed kuulasid leitnant Schmidti poja, Ostap Benderi meisterlikku presentatsiooni hinged kinni pealt ja uskusid, peaaegu kõik.
Mandunud inimesed on tänaseks jõudnud samale tasemele ja on selle üle uhked. Alles hiljaaegu esitleti fotot, millel ettevõtja ja Kersti Kaljulaid Paldiskis olid seltsis nüüd juba kuulsaks saanud puuraugu juures ja kiri oli ka juures – siin (augus siis?!) on Eesti tulevik! Ilmselt peeti silmas uut peatset edulugu gaasikai kõrval – elektrijaama. Mis osade inimeste terve mõistusega lahti on, või ei müü see enam?!
Kultuuriminister esineb Riigikogu ees, räägib kultuurist ja tema jutust jääb mulje, et ta kultuurist kui fenomenist erilist ettekujutust ei oma. Kas tõesti arvab ta siiani, et kultuur on midagi, mis toimub kultuurimajas ja selle toimumise kohta ilmub kuskil kuulutus ja millest osa saamiseks tuleb lunastada pilet?! Majandusministri (ka teiste asjaosaliste) sõnavõtud annavad tunnistust sellest, et neil ettekujutus valdkonna hinnakujundusest aimu ei ole, eriti puudutab see energiamajandust. Praeguse lähenemisloogika järgi on kataklüsmide vältimine võimatu ja mõistlikust hinnakorraldusest pole põhimõtteliselt võimalik rääkida.
Pole siis ime, et ehitatakse nullenergia maju, mida ehitada pole lihtsalt võimalik, aga ikkagi räägitakse ja kuidagi veenvalt seejuures.
Andres Raid