16.09.2020
Justiitsministeeriumi “kaasamine” tähendabarvamuse prügikasti läkitamist.
“Paar aastat tagasi asuti muutma võlaõigusseadust. Nagu ikka kuulutati avalikult, et kaasatakse (see sõna on meie kontekstis eriti oluline) huvigrupid, kõige ja kõigiga arvestatakse.
Üürnike esindus viis seltsinguna suisa kirjalikult oma ettepanekud Justiitsministeeriumisse naiivse lootusega, et äkki arvestataksegi…
Läks aga nii nagu oodata oli, st nagu tavaliselt. Ehk skeem on lihtne – me mõtlesime ja ma otsustasin, st demokraatia tähendabki seda, et kõik teevad nii, nagu peademokraat käsib.
Seltsing soovis olla kaasatud võlaõigusseaduse muutmisel nn üürisuhtes juba 2018. aastal, mil oma arvamus koos taotluse ja selgitusega paberkandjal (allkirjadega) Justiitsministeeriumisse viidi. Kõik juristide poolt asjatundlikult koostatud…
Arvamus avaldati alles 2018. aastal peale sellekohase vaide esitamist. Ei kaasatud! Siis seisis eelnõu Justiitsministeeriumis pea 2 aastat (väidetavalt tegeldi parandustega). Ja etskae – juba 2020. aasta alguses avaldati sama asi, kuid jälle ilma seltsingu arvamuseta. Seda arvamust ei ole sellesse arvamuste lahtrisse isegi peale korduvaid taotlusi enam võrku tagasi riputatud. Hetke seisuga seisab seal lahtris märge, et arvamused puuduvad. Ei ole kaasatud – siis mis kaasamisest saab siis üldse rääkida…
VÕS muutmine üürisuhted kuvatömmis
Seepeale tegi seltsing uue vaide ja Justiitsministeeriumilt tuli äsja ka vastus – me ei peagi teie arvamust riigikogulaste jaoks üles panema, kui tahate, pöörduge riigikantselei poole!
Järeldus saab olla üks – „arvamused“ kogutakse ja avaldatakse, võib-olla arvestatakse juhul, kui need tulevad meelepärastelt ühendustelt – MTÜ-delt, kes võib-olla neilt samadelt poliitikutelt on näiteks katuseraha saanud ja kelle puhul on teada, et nende arvamused–ettepanekud vajalikus suunas lähevad.
Aga sel juhul – äkki tasuks siis selle kaasamisejutu üldse ära lõpetada?!”
Andres Raid, ajakirjanik