14.09.2021
Kalergi plaanid.
„Äsja vahendasid Uued Uudised Poola ajakirjaniku mõtteavaldust Euroopa Liidu kohta rõhuga sellel, et sellest on saanud või saamas karistusasutus. See viis aga mõtted taas Coudenhove-Kalergi, õigemini tema EU aluseks ja ideeliseks sisuks oleva teose „Praktiline Idealism“ („Praktischer Idealismus. Adel-Technik-Pazifismus“, Wien, 1925) juurde.
Kalergi ise oli aadli päritolu (juured flaami, Kreeka, Poola jt), ta ema oli suisa jaapanlanna ja ta ise abiellus endast 13 aastast vanema juudisoost näitlejanna Ida Rolandiga – kuid jätkem siinjuures ta päritolu, tema järgnenud abielud ja ka juudirahva piiritu ülistamine, ja piirdugem vaid mõne tähelepanekuga.
Eurooplasest saab negroidse segarassi esindaja. See saab teoks tänu suurte rahvahulkade ümberpaigutumisele. Uue eurooplase välimus saab olema midagi muinasegiptlase sarnast, seega on kõik ühesugused ja erinema saavad vaid isiksused. Kalergi jõuab mängeldes järelduseni, et Euroopa olles küll kristlik, on samavõrra ka judaistlik, ka euroopa ühismoraal olevat judaistlik. Erinema saab ida – seal domineerib Hiina eetika.
Kaos kaasaegses poliitikas saavutab oma loogilise lõpu, võimu võtab enda kätte vaimne eliit, kes oma äranägemise järgi jagab tsivilisatsiooni saavutusi ka rahvale. Vene bolševism oli tähtis samm eesmärgi suunas – juhtis siis ka ju käputäis väljapaistvaid isikuid tervet suurt riiki ja hoidis ära plutokraatse demokraatia, mis valitses muus maailmas. Pärandi pärast peetav Kapitalismi ja Kommunismi omavaheline võitlus on vennatapusõda, mis ühendab ratsionaalseid, mehaanilisi ja kindlasti võidukaid eliite.
Edu saavutamiseks on vaja neid eesmärke seadvaid inimesi ja muidugi neid valitsevat eliiti. Aristokraat kui juhendaja on poliitiline termin, ta on eeskuju ja esteetiline ideaal. Tuleviku garantiiks saab olla vaid väikesearvuline kõrgmoraali omav maa-aristokraatia ja väike revolutsioonilise intelligentsi grupp.
Seega – eliit ja jutul lõpp. Eliidi rahvusest ei tehta saladust, nad on selle ära teeninud. Ehk iseloomustab Kalergi ise end pisut selgemalt ja tema ümbruskond on samuti kõnekas:
„1924. aasta alguses saime teate parun L.De Rotschildilt – üks tema sõber Max Warburg luges mu raamatut ja tahtis minuga lähemat tutvust teha. Minu suureks üllatuseks pakkus Warburg meile 60 000 kuldset Riigimarka liikumise arendamise esimeseks kolmeks aastaks. Max Warburg on üks väljapaistvamatest ja targematest inimestest, keda olen kunagi kohanud, kes samas hoidis kinni printsiipidest meie liikumise rahastamisel. Kogu oma elu oli ta huvitatud Pan-Euroopa rajamisest. 1925. aastal korraldas ta sõidu Ameerika Ühendriikidesse selleks et esitleda mind Paul Warburgile ja finantsist Bernard Baruchile“
Bernard Baruch teatas 1950. aastal USA Senatile järgmist: „Tuleb uus maailmakord ja valitsus, tahavad seda inimesed või ei. Ainuke küsimus: kas see valitsemise kord saavutatakse vabatahtlikult või sunniviisiliselt“.
Saksamaal on Kalergi see teos mitteametlikult keelatud, selle trükiversiooni on üsna raske saada. Võib-olla oligi too teos mõeldud vaid kitsamale ringkonnale ja kogu see praegune jutt kristlikest ja mingitest liberaalsetest väärtustest on vaid udujutt?!“
Andres Raid, ajakirjanik
