11.03.2023
E-valimisriigid: Venetsueela, Venemaa ja Eesti.
Võtaks vahelduseks pisut teise vaatenurga küsimuses, mis hetkel kirgi kütab. Ilvi Jõe-Cannon kirjutas kirja, mis kogu asjal veidi teise nurga alt laseb paista. Autori nõusolekul pakun selle lugemiseks välja laiemale auditooriumile.
„Eilsel ERRi veebilehel oli intervjuu advokaat Paul Keresega, kes esindab EKRE taotlust riigikohtu poole, millega nõutakse riigikogu valimiste e-häälte tühistamist. Advokaat Keres ütles, et ”e-hääli ei saa arvestada, kuna need on kokku loetud põhiseaduse vastaselt.”
ERRi artiklis tuuakse välja, et e-valimisi on vaidlustatud riigikohtus juba 2005. aastast, kui need on olnud kasutusel. Avaldasin sel teemal oma arvamust kirjutises, mis ilmus ajalehes Pealinn 24. märtsil 2016 ning arvan, et on asjakohane seda taas esitada:
”President Ilvese asutatud Koostöö Kogu 12.01.2016 seminaril astus ette Rainer Nõlvak sõnumiga, mis ei olnud kavas ette nähtud. Selle asemel, et rääkida mida ja kuidas on ellu viidud riigipidamise kava ettepanekuid, ta keskendus e-valimistele öeldes, et ainukese e-valimiste riigina on meie usaldusväärsus kaalul, sest võib tekkida küsimusi meie demokraatia kohta.
Vaid mõned nädalad hiljem oli lugeda veebruari Müürilehes intervjuud Daniel Vaarikuga, milles ta ütleb põhiliselt sama, mis Rainer Nõlvak, “Meil on ainsana maailmas e-valimised. Nende tehnoloogiatega on kindlasti seotud riskid. Ma olen isiklikult täiesti veendunud, et tagasilööke tuleb ja millegagi oleme kindlasti juba praegu näppu lõiganud. Kõige hullem, mida saame teha, on see, et me kultiveerime arusaama, et oleme nii-öelda e-eksimatud.”
Aastaid on avalikkuses toodud välja fakte selle kohta, et e-hääletamised ei ole turvalised ning on ka EV põhiseadusele mittevastavad, aga siiani on võimustruktuur neid eiranud.
Andres Ansipi esimene valitsus seadis ennast sisse Stenbocki majas 13. aprillil 2005 ja peale seda pole Reformierakond sealt liikunud. Juba 12. mail võttis Riigikogu vastu kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse muutmise seaduse, millega täpsustati elektroonilist hääletamist reguleerivaid norme. Vabariigi president Arnold Rüütel jättis seaduse välja kuulutamata, sest tema hinnangul oli see vastuolus Eesti põhiseadusega.
Riigikogu põhiseaduskomisjon ei nõustunud presidendiga aga siiski muudeti teksti ühes kohas. President Rüütel jättis seaduse ka teisel korral välja kuulutamata ja pöördus Riigikohtusse seaduse kehtetuks tunnistamiseks. Riigikohtu põhiseaduse järelevalve kolleegium jõudis seisukohale, et põhiseaduses sätestatud valimiste ühetaolisuse põhimõtet ei ole rikutud.
Sellest ajast peale on e-valimised meie riigis tekitanud poliitilisi konflikte, mõrastanud rahva usku valitsusse, ning valanud pahameelt.
Alates 2007. aastast on kasutusel olnud elektrooniline hääletamine Riigikogu valimistel ning ka kasvaval arvul valijate poolt. Kui 2007.a hääletas 30 275 valijat elektrooniliselt, siis 2015.a. valimistel oli see arv juba 176 328, mis tähendas, et e-hääletajate osakaal valimistel osalenud hääletajatest oli 30,5%.
Alates 2005. a on Reformierakond saanud suurima osakaalu e-häältest. Neil aastatel on riigis pidevalt kahtlustatud e-valimiste manipuleerimist võimustruktuuri poolt. Ka välismaalt on täheldatud puudusi. Näiteks OSCE/ODIHR tõi välja puudusi oma raportis 2011. aastal. Omalt poolt on valitsus kaljuna kaitsnud e-valimisi ning õigustanud ka mugavuse poolest. Kes saab unustada Evelin Ilvese sõnumit meedias 2011. a Riigikogu valimistel, et andis e-hääle ja nüüd saab kodus pannkooke teha?
Nüüd seisame väga tõsise küsimuse ees. Võimustruktuur on praktiliselt tunnistanud (ega muidu ei avaldaks meedia Nõlvaku ja Vaariku arvamusi), et e-valimised on e-eksitus, mis tähendab seda, et Riigikogu valimiste tulemused aastast 2007 peale on kahtlased. Praktiliselt on valitsus olnud võimul valetamise kaudu ja läbi viinud seadusi, mis ei pruugi üldse olla meie ühiskonna huvides. Aga siis kelle huvides?
Peale 2015. a Riigikogu valimisi nõudis õigusteadlane Ando Leps valimiste tulemused tunnistada kehtetuks, sest põhiseadus ei räägi elektroonilisest ega eelhääletamisest midagi. Sellest on loogiline järeldada, et 2007. ja 2011. aastate Riigikogu valimised tuleb ka tunnistada kehtetuks. Miks juba president Rüütli ajast on õigusasutused riigis eiranud põhiseadust? Miks on Õiguskantsler vaikinud kõik need aastad?”
Rainer Nõlvak ütles tookord, et “Meil on ainsana maailmas e-valimised. Nende tehnoloogiatega on kindlasti seotud riskid” ning advokaat Keres ütles ka, et teised riigid ei kasuta e-valimisi. Ja miks see nii on? See on sellepärast, et e-valimised ei ole turvalised.
Miks meie oleme ainukesed oinad siin maakeral? Tean küll, et eestlane on jonnakas, mis on aidanud meil vastu pidada keerulises ajaloos, aga tark rahvas ka mõistab millal jonn on pigem kahjulik. Igal pool saadakse aru, et e-valimistega on riske mille tulemused on riigile kahjulikud ja suurim nende hulgas on rahva usalduse häving oma juhtide vastu.
Praegu on toimumas sügavad muudatused digitehnoloogias. Juba mõned aastad on ettevõtjaid kolinud ära Räniorust. Paljud digifirmad on viimasel ajal koondanud töölisi, nende hulgas ka META (Facebook), kes mullu novembrisvallandas 11,000 töölist, s.t. 13% tööjõust. Ja täna tuli vapustav uudis, Silicon Valley Bank Fails After Run by Venture Capital Customers. Silicon Valley Bank oli suuruselt kuueteistkümnes pank USAs ja üks suurim rahalaenaja tehnoloogia maailmas, kaasa arvatud idufirmadele ning täna sai temast suurim pank mis on varisenud kokku peale 2008.a finantskriisi.
Me tahame riigil olla jätkusuutlik ja see nõuab olukordadega kohanemist, põhiseaduse järgimist ning usaldust oma juhtide vastu. Tark rahvas mõistab seda“.
Andres Raid