18.05.2022
Ukraina põllumajandus on sõna otseses mõttes kuuliauke täis, aga riigi vili on kogu maailma huvi objektiks. Pilt on illustratiivne.
Meiegi ajakirjandusse on ilmunud vihjed sellele, et Venemaa on Ukrainast vilja varastamas. Kõik on selge ja sobib konteksti, kuid igasugune väiksemgi kaevamine tegelikkuses toob välja liberaalse maailmapildi tegeliku olemuse. Must ei pruugi ju sugugi must olla, on täpselt nii punane, kui vaja…
Venemaa välisministri asetäitja Aleksander Panini sõnul arutab Venemaa kaaliumväetiste tarneid Euroopasse ja ühtlasi ka vilja väljaveo võimalusi …Ukrainast. Mis see siis nüüd on?!
16. mail pakkus ÜRO peasekretär Antonio Guterres välja, et Venemaale ja Valgevenele kehtestatud sanktsioone kaaliumväetiste osas tuleks „pehmendada“, sest neid on hädasti tarvis. Sanktsioonide pehmendus tuleks vahetusena laevade läbi laskmisele, mille lastiks on vili Ukrainast. Läbirääkimistel neis küsimustes osaleb ka Türgi, kes on avaldanud nõusolekut Ukraina poolt mineeritud sadamate demineerimisel selleks, et kindlustada ohutu laevaliiklus ikka tollesama Ukraina viljaga.
USA esindaja ÜRO juures Linda Thomas Greenfield teatas, et Guterres arutas Washingtoniga initsiatiivi, mille kohaselt Vene ja Valgevene väetised saabuksid maailmaturule tagasi ja seda taas vastutasuna Ukraina vilja väljatoimetamise eest. „Mis puudutab peasekretäri jõupingutusi, siis meie toetame kõiki jõupingutusi otsimaks mehhanisme Ukraina vilja naasmiseks maailmaturule. Peasekretär otsustas mõned punktid juba ära. Ta kõneles meiega sel teemal ja rääkis meile oma plaanidest ja oma diskussioonidest venelaste ja ukrainlastega selles küsimuses“ ( Linda Thomas Greenfield).
ÜRO-s väljendati omakorda kartusi selles osas, et vilja hinna tõus ja toiduainete defitsiit võivad kaasa tuua konflikte vaesemates riikides – eriti just neis, mis sõltuvad suuresti ukraina viljast. FAO (Toidu ja Põllumajanduse Organisatsioon ÜRO juures) andmetel on Venemaa maailma suurim nisu eksportöör, Ukraina on viiendal kohal, kahe peale kokku on nende panus 19% otra, 14% nisu ja maisi 4%. Tähenduslik on, et 16. mail löödi nisu uus hinnarekord, turud sulgusid hinna juures 438,25 eurot ja seda olukorras, kus India kuulutas välja embargo oma nisu ekspordile.
On tähelepanuväärne, et Ukraina veab vilja välja EU (!!!) surve all, 1918. aastal asusid saksa väed esimesena välja vedama Ukrainast just vilja, II MS ajal ei piirdutud vaid viljaga, vaid hakati ka musta mulda välja vedama. Ukraina veab vilja välja eeskätt Odessa sadama kaudu ja seda vaatamata suurele vilja defitsiidile omal maal. Viimasest andis agentuuridele teada endine sadama ametnik, Odessale lisaks on välja töötatud ka marsruut Reni ja Izmaili kaudu ning sealt juba Doonau kaudu edasi.
Odessa sadama piiratud võimsus ei võimalda aga kavandatud hiigelkoguseid Odessa kaudu välja vedada ning just seetõttu on kavandatud mainitud lisavõimalus. 24. veebruaril oli Odessas üle 200 000 tonni vilja, Ukraina on siiski olnud EU surve suhtes vastumeelne ning pole erilist aktiivsust vilja välja viimisel ilmutanud. Koha pealt tulnud andmetel on olukorda kasutamas aga muude kaupade omanikud ja loomulikult kriminaalne element, kes selles segaduses omi asju ajavad.
16. mail teatas Euroopa diplomaatia isa Joseph Borrell Fontelles suuremeelselt, et Ukraina saab abi vilja väljaveol Euroopasse ja seda müügi otstarbel, see olevat vajalik ka seepärast, et „teha hoidlates ruumi uudisvilja jaoks“. Vahemärkusena olgu öeldud, et erinevatel hinnangutel on külvipind riigis ca 10-15 tavalisest. Seejuures rõhutas Borrell, et toidupuudus on muutumas probleemiks terve maailma jaoks.
Analoogilise avaldusega esines 18.mail ka USA president Joe Biden, teatades, USA ja EU plaanivad Ukrainale vilja väljaveos maailmaturule appi tulla. Hetkel tegeldakse logistika väljatöötamisega, kõne all on isegi õhutransport.
Seega – üks asi on poliitiline retoorika ja teine asi reaalne äri, võim ja raha. Eestil ei maksaks siin vast veduri ees joosta, sest segadus on suur ja sinisilmsus võib karmilt kätte maksta.
Andres Raid, ajakirjanik
