“Tuleb välja, et siiani bioloogiatunnis õpitu ja sajandite vältel inimajus faktina kaasas käinud tõde ja teadmine enam ei maksa.
Kunagi üritas keegi ullike, kes oli poliitilise toega Stalini enda poolt aretada rukist ristates maltsa ja tulpi ja too ullike püüdis isegi akadeemikuks saada.
Toonased tõsised akadeemikud-teadlased astusid sellele poliitiliste repressioonide enam kui suurest tõenäolisusest hoolimata vastu ja ei lasknud seda häbi läbi. Veidi hiljem naerdi ta välja ja igasugust bioloogilist diletantlust kirjeldatigi kui lõssenkismi.
Mis sel tänasega pistmist? Aga just võis ERR-i netiväljaandest lugeda pealkirja – “Pealtnägija”: abielureferendumi punane joon on samasooliste paaride laste saamine”.
Siiani tundus (kindlameelsetele ja konservatiivsema iseloomuga isenditele), et puhtbioloogiliselt on see protsess võimatu, kuid teise tuntud klassiku ütlus „me looduselt armuande ei oota“ viitab edasiminekutele selleski vallas.
Puhtbioloogiliselt on kahe samasoolise isikul lapse saamine just nendel samadel bioloogilistel põhjustel siiani vähemalt võimatu olnud. Nad ei SAA lapsi, nad võivad lapse (lapsed) puhtlingvistilises mõttes lapsendada, muretseda, hankida, osta, tellida, broneerida, varastada, röövida… neid tegusõnu on veel.
Väike, kuid piisav austus korraliku keelekasutuse vastu ei teeks paha, selle kasutamine peaks käima kutsetunnistusega kaasas.”
Andres Raid, ajakirjanik