04.01.2023
Sellistelt tegelastelt pole kunagi midagi mõistlikku kuulda olnud.
TÜ Eetikakeskuse juht ja Riigikogu liige Margit Sutrop võiks ometi ära otsustada ja teada anda ka avalikult – kellena oleks õigem teda käsitleda, kas õpetlase või poliitikuna.
Kui poliitikule on talle igasuguse irooniata raske midagi ette heita, sest ka tema järjekordne tekst („PÄEVA TEEMA | Margit Sutrop: Reformierakond hääletas ebaõiglaste peretoetuste poolt, sest valitsus EKREga on veel hullem“ ei erine ei tema poolt varem üllitatutest ega enamusest teistest poliitikute tekstidest.
Need on sisutud, vormitud, struktuuri poolest abitud ja annavad aimu ehk teksti autori tegelikust tasemest. Lihtsameelse petab ära, sest kirjutab ju professor ja see maagiline ametinimi selle asemel, et kohustada olema mingilgi määral akadeemiline ja austama mingeidki neis sfäärides ikka veel kehtivaid põhimõtteid, õigustab see ükskõik millist hermeneutilist jukerdamist. Tahtmine oli vist teada anda, et EKRE on õudus ja antikristus sellega võrreldes lunastaja.
Saaks aru sõnastusest, et hääletati nii, kuna ei tahetud valitsuskriisi esile kutsuda koos sealt ülenevate võimalike negatiivsete arengutega reformipartei jaoks, kuid välja tuli loosung NSVL-i 50ndate stiilis. Kogu tekst ei allugi kriitikale, sest sisaldab vaid loosungite ja semantiliste labürintide kõrval mingeid vihjeid millelegi, millele nime ei antagi.
Lisaks tuleb ka pärl, mis on selge – riigikogu liige Margit Sutrop viitab nagu oleks Reformierakond Eesti ainus julgeolekugarantii! Ei kaitsevägi koos Kaitseliidu ja liitlastega, ei patriootlikult meelestatud rahvas, rääkimata kõikidest teistest erakondadest koos nende toetajatega – on vast suhtumine!
Tegelikult on lugu päris hull, sest see tase, mis kogu alastuses lugeja ette tuuakse, võimaldab praegusel ajal vabalt olla õppejõud Tartu Ülikoolis ja siinkohal saab tegelikult vaid tudengitele kaasa tunda. Siin ei ole küsimus niivõrd õppejõus ja tema tasemes, kuivõrd isikutes, kes sellise olukorra on võimalikuks teinud. Erilise irooniana kõlab siinjuures ju väike meeldetuletus selle kohta, et teksti autor kandideeris ju korduvalt ja õnneks ebaõnnestunult rektori (sic!) kohale…
Siia otsa veel üks pärl, tõsi küll, ühelt teiselt tegevpoliitikult, hetkel ministrilt, keda oleme ennegi tsiteerinud. Kes arvaks ära, mis on suurim risk rahvusriigile?! Tuleb välja, et mitte välisvaenlane ega kliima soojenemine, ei oma rumalus, ahnus ja saamatus, ei tahte ega usu puudumine oma riiki ja rahvasse ja palju muudki, vaid hoopis … lõhestavad poliitikud ja need on loomulikult kes?! EKRE, otse loomulikult! Ja nii väidab meile tõsimeeli sotsist kultuuriminister, kes heameelega lõimiks (mida iganes see värdsõna selles kontekstis ka ei tähenda) siia terve maailma ja värviks võimalusel ka maakera Tootsi kombel punaseks. Või sobiks vikerkaarevärviline paremini?!
Andres Raid
