05.04.2022
Ajakirjanik Andres Raid.
Rohepöörde aktivistid on osalt rahunenud, kuid samas on kuulda ka muud – vaatamata käimasolevale sõjale ei soovi ukraina kliimasõdurid USA-lt gaasi, mille tootmine on kõike muud kui kliimasõbralik.
Aktivistid Ukrainas ütlevad otse, et USA rannikuala elanike keskkonda ei tohi ohvriks tuua praegustele rasketele oludele vaatamata. Vastupidi – rõhutatakse, et on vaja dramaatilist sõjaaja üleminekut puhtale energiale. Kuidas seda teha, on suuresti küsimus omaette.
Aktivistid osutavad äsjasele Joe Bideni ja Euroopa Komisjoni presidendi Ursula von der Leyeni vahel allkirjastatud lepingule nn energiakindluse lepingule, mille kohaselt tuleb otsustavalt kiirendada LNG saadetisi Euroopasse. See tähendab kokkuvõttes lahtiütlemist vene energiakandjatest ja üleminekut USA allikatele koos sellest tuleneva infrastruktuuri ehitamise vajalikkusega.
Silmas peetakse üleeuroopalisi kliimaeesmärke ja vaatamata lubadustele taastuvate energialiikide osakaalu suurendada on USA ja ukraina aktivistid täheldanud USA Laheranniku reostuse suurenemist ja gaasi tootmise laiendamist kuni 50 miljoni kuupmeetrini aastaks 2030, on toimumas tegelikkuses hoopis vastupidine protsess ja see on katastroofiline vastus vene energiakandjate äralangemisele.
Ukraina kliimaorganisatsiooni ekspert ja Ökoaktsiooni nimelise organisatsiooni juhatuse liige Oleg Savitski nendib, et LNG lobi on siiani ainult võite tunnistanud, ehkki see tootmisviis toob määratut kahju keskkonnale ja ajab gaasi hinna lakke, suurendades samas firmade ja aktsiaomanike kasumeid.
Vastavalt viimasele Food&Water Watch`i analüüsile on kaheksa juhtiva fossiilkütuste kompaniide (Exxon, Chevron, Enbridge, Kinder Morgan and Cheniere jt) kasumid aasta algusest tõusnud ca 100 miljoni dollari võrra. Teine analüüs Oil Change International`i poolt osundab, et sõjaaja kasumid suurenevad nende kompaniide jaoks 37-126 miljardi dollarini juba 2022. aastal.
Uue infrastruktuuri ehitus võtab vähemalt 5 aastat ja see võib olla sama kasutu kui Nord Stream 2 praegu. Savitski teatas, et uus infrastruktuur ja kultused ei saa olla vastuseks neile eesmärkidele, mida kogu maailm on vähemalt deklaratsioonides kinnitanud.
Ukraina aktivistid pakuvad hoopis välja Marshalli plaani alusel uute tehnoloogiate väljatöötamise ja see välistaks Savitski sõnul selliste „naftakraatide“ nagu Putin ja kroonprints Bin Salmani rolli energiaturust.
Eestis pole sellest räägitud, kuid aktivistid toovad välja nafta ja gaasioligarhi Dmitri Firtaši rolli ja tema väljaandmise vajaduse. DF tegutseb Vene Gazpromi ja oma firma RosUkrEnergo kaudu ja see ei lase rohelisel agendal areneda. Tõsi, USA Justiitsministeerium on Firtaši väljaandmise võimalust Austriast isegi otsinud, kuid see pole loomulikult seotud rohelise agendaga.
Firtaši puhul on leitud, et ta on seotud Trumpi kampaaniaga, see on tänaseks juba aga aegunud agenda, sest kõikvõimalikud komisjonid pole neile süüdistustele mingeid tõendeid leidnud. Savitski arvates tuleks RosUkrEnergo aktsiad hoopis natsionaliseerida, kus ja kuidas polevatki praegu oluline, kuid jagamise juures peaks keskkonnaaktivistid tingimata kohal olema.
Enne Venemaa sissetungi tegelesid Ukraina ülaltoodud keskkonnaorganisatsioonid rohepöörde edendamisega üldisemalt ja sarnanesid paljuski Ida-Euroopa aatekaaslastega, kirjutades projekte, korraldades miitinguid ja saades oma tegevuseks ka raha.
Endine Bulgaaria keskkonnaminister ja Euroopa Kliimafondi liige Julian Popov kiidab Savitski mõtteid ja räägib asendust vajavast 150 millionist kuupmeetrist, see on kümnendiks sellest, milles leppisid kokku Biden ja Leyen Brüsselis. Kogu LNG äri toimib praegu võimete piiril ja Kagu-Texase Golden Pass LNG ei saa valmis enne 2024.aastat ja tuletame meelde, et kogu sealne gaasitootmine põhineb fracking`i tehnoloogial, mille vastu kasvõi nimetatud Savitski sõdib. Oil and Gas Tracker räägib veel 19 LNG infrastruktuurist, kuid need on alles ettepanekute faasis.
Seesama Popov konstanteerib, et see kõik tsementeerib Euroopa kildagaasi külge ja see toob kaasa selle, et jutt liikumisest rohepöörde ja nullemissiooni poole ei ole tõsiselt võetavad. Isgi Bideni lubadused olla „kliimapresident“ ei pea Popovi sõnul paika.
USA-s endas on fracking`u vastane liikumine enam kui tõsine ja ilmselt mitte põhjuseta.
Kümneid aastaid Exxonis töötanud aktivist John Beard on pikalt võidelnud selle kaevandamisviisi vastu, ta on korduvalt osutanud bürokraatia kõikvõimsusele ja topeltstandarditele. Mustanahalised, kes elavad nende tootmiste läheduses, kannatavad kordi suurema vähiriski käes ja see on vaid inimfaktor, kahju keskkonnale on hoopis mõõtmatu. Fracking`u alad on Beardi arvates kui ohvrid õli- ja gaasitöösturite altaril, teaduslikud põhjendused selle tehnoloogia ohtlikkuse kohta ei ole kellegi poolt hukka mõistetud.
Andres Raid, ajakirjanik