“Kes teeks Eestis mingigi sõltumatu meediaanalüüsi, on seda liiga palju nõutud? Kas on veel neid, kes selleks üldse suutelised on?
Nelja aasta jooksul, mil liberaalne meedia on juhtinud vasakute ägedat vastupanu Trumpi administratsioonile, on Meedia Uurimise Keskus (Media Research Center) valmis saanud uurimuse, mille kohaselt on meinstriim teinud tõelisi uperpalle ja aidanud Bidenit põhiliselt positiivse kajastusega.
Kolme valitsuses oleku esimese kuu jooksul näidati Bidenit 59% ulatuses positiivselt, nelja aasta eest oli Trumpi kajastus 89% ulatuses selgelt negatiivne ja see on teravas vastuolus.
Selle uurimuse jaoks analüüsis MRC kõiki ABC, CBS ja NBC õhtuseid uudiseid, mis kajastasid Bidenit ja tema administratsiooni kajastusi ajavahemikus 20.01 – 9.04. Kogu talle kulutatud aeg oli kopsakas 726 minutit, mis teeb 18% uudiste kogumahust. Kuid see on vaid murdosa sellest 1900 minutist, mille jaamad kulutasid Trumpi materdamisele samal perioodil neli aastat varem.
Nihe on veelgi drastilisem kasutatud tooni osas. Neli aastat tagasi põrkus Trump kokku põrgulikult vaenuliku kajastusega kohe algusest peale. Uurimus osutas negatiivset kajastust 89% õhtustes uudistes ja see oli pretsedenditu.
Bidenile vaatab vastu seevastu hoopis sõbralikum meediamaastik. Üldiselt on Bideni kajastus 59% ulatuses positiivne ja seda esimese nelja nädala jooksul ning see on juba valimiste ajal teda saatnud sooja suhtumise jätk.
Neli aastat tagasi olid Trumpi uut administratsiooni puudutavad enamus fikseeritud hinnangut andvatest kommentaaridest (1687 – 89% negatiivsed, 11% positiivsed) samasugused nagu eelpool kirjas. Käesoleval aastal on jaamad üleüldse andnud välja kõigest 264 sellist hinnangut sisaldavat kommentaari, milledest 59% ehk 156 pakkusid kas otsest kiitust või vähemalt toetust Bidenile. Neist numbritest on näha, et isegi mõõdukas ja ajakirjandusele loomulik kriitika, jaamade senine loomulik praktika on tuurid maha võtnud või on seda kuskilt mujalt tehtud.
Bideni kajastus on keskendunud kolmele põhilisele teemale – kuidas vastatakse COVIDI levikule, Bideni 1,9 triljoniline kulutuseelarve, mille demokraadid märtsis läbi surusid ja migrantide kriis USA lõunapiiril.
COVID-i teema on olnud kindlalt esikohal – 242 minutit üldisest eetriajast ja see teeb kolmandiku Bidenile pühendatud ajast üldse. Vaatajad, kes lootsid mingitki kasvõi pisut erinevat lähenemist näha ja kuulda pidid paraku pettuma: 39 hinnangust olid kolm neljandikku (31 ehk 79%) Bidenit ja tema meeskonda kiitvad.
Võrgustikud olid isegi rohkem huvitatud 1,9 triljonilisest kulutuspaketist kui COVID-i abist, mis sai 120 minutit enam aega. 67 eetrikommentaarist (jutt ei käi kuulajate-vaatajate sotsmeedias levitatud arvamustest!) oli 86% positiivsed. Palju oli intervjuusid rõõmsate 1400 dollarit abina saanud kodanikega, samal ajal kui uudis, et riigivõlg saavutas uue kõrguse 28 triljonit, sai eetriaega vaid… 29 sekundit!
Kuid need polnud siiski kõik head uudised – telejaamad ei leidnud ka parima tahtmise juures lõunapiiri kriisis mingit helgemat külge ja seda 115 minutilise kajastuse puhul. 56-st hinnangust oli kõigest 10 (18%) positiivse alatooniga ja see jättis negatiivse osakaaluks tervelt 82%.
Trumpi migratsioonipoliitika kajastus oli 93% ulatuses negatiivne (jättes välja 120 minutit eetriaega, mis oli pühendatud Trumpi liikumiskeelule sellistest riikidest ebastabiilsetest riikidest nagu Iraan ja Süüria)
Tähtis on, et Bideni suunaline otsekui kokkulepitud leebe kriitika ei tähenda sugugi seda, et eesmärgiks oli ideoloogiline tasakaal. Tegelikult kuulsid-nägid vaatajad kriitikat, mis tuli vasakpoolsete äärmuslaste leerist.
Nii näiteks minnes pisut ajas tagasi 17. veebruari, kritiseeris NBC Nightly News Bidenit progressiivsete nõudmisest keeldumise pärast, mille kohaselt oleks ca 50 tuhande dollari ulatuses õppelaenu andeks antud. „President Biden rõhutas, et oleks nõus 10 000 „unustama“, selgitas reporter Sam Brock ja lisas, et „see ei puuduta paraku probleemi juuri… Rohkem kui 44 miljonit ameeriklast võlgnevad õppelaenudena ligi 1,7 triljonit…“
8. aprillil tegi Biden järjekordse sammu tulirelvade regulatsioonide osas ja ABC vasakpoolne toimetaja Mary Bruce sedastas oma seisukoha „Mõned relvakontrolli advokaadid arvavad, et president peaks neid samme astuma veelgi kiiremini nagu ta kampaania käigus lubas“.
Umbes 90% Bideni administratsiooni kajastustest (650 minutit 726-st) olid pühendatud poliitikale, see oli kõigest 45% omal ajal Trumpi vastavatest näitajatest. Juba ammu enne Robert Muelleri nimetamist eriesindajaks, oli Trumpi reputatsioon juba tugevasti muserdatud väidetava ja siiani tõestamata Vene sekkumisega USA siseasjadesse (222 minutit).
Neli aastat tagasi pühendas „suur kolmik“ rohkem kui 9 minutit vastuolulisele rahvahulgale Bideni ja Trumpi ametisse pühitsemise päeval ja tervelt 19 minutit Trumpi oletusele, et Hillary Clinton lõikas kasu ebaseaduslikelt häältelt 2016. aastal. Kokku – nad kulutasid tervelt 98 minutit spekulatsioonidele selle kohta, et Obama ametnikud olid Trump Towerit pealt kuulanud.
Seda ülevaadet võiks veel pikalt jätkata, kuid piisab ülaltoodustki selleks, et põhjustada õigustatud küsimusi meedia nn sõltumatuse üle.
Kokkuvõtteks pakuks välja hukkunud Breonna Taylori muserdatud ema appikarje selle kohta, kuidas paljude poolt jumaldatud BLM tema lapse surma alatult ära kasutas ja oma huvide ette ilma igasuguseid süümepiinu tundmata rakendas.
Andres Raid, ajakirjanik