11.03.2022
Tööstusel on rasked ajad
Meil on tohutul hulgal tippeksperte ja asjatundjaid, aga nüüd on küll nii, et vähemalt ühes, kuid ülitähtsas, suisa fundamentaalses asjas lõi EPÜL (Eestimaa Pensionäride Ühenduste Liit) neid kõiki kui poisikesi.
Taustast.
Alates 1949. aastast varustas Eesti Venemaal asuvat Peterburi (toona Leningrad) linna majapidamisgaasiga ja seda tervelt 20 aastat. Gaasi saadi Kohtla- Järvel, Ahtmel asuvatest tehastest ja tooraineks oli põlevkivi.
Gaasi tootmine ei olnud sugugi mürgisem võrreldes põlevkiviõli tootmisega, mida toodetakse muuseas senini ja sama tehnoloogia järgi. Õli tootmisel jääb tahkesoojuskandja tulemil toormest poolkoks jäätmena iseseisvalt edasi reageerima (see on tegelikult põlevkiviõlitootjate lobi, milles väidetakse, et õli tootmine on vähem kahjulik keskkonnale, siis see ei ole kooskõlas juba 1954 aastal kaitstud doktoritööga ja vastupidist pole võimalik leida ühestki natukenegi teaduse järgi lõhnavast väljaandest).
Gaasi tootmisel kasutati aga põlevkivi täielikult, millest jäi järgi põlevkivituhk, millest omakorda toodeti ehitusplokke. Maagist saadav gaas oli tootmisprotsessis kasulikum kui õli tootmine, arvestades maagist saadavast kasutegurit. Mõelgem vaid korraks hetkel üha suurenevale gaasidefitsiidile ja selle taevastele hindadele, siis oleks ilmselt gaasi tootmine 10 korda kasumlikum kui õli tootmine!
Õli tootmine on paraku hea ainult teatud finantsringkondadele, milles ekspordiks müüdav õli hind Eestis deklareeritakse ühe hinnaga (millest tasutakse makse), samas tankeri teekonnal müüakse õli mitmetele off-shore firmale edasi, milles tegelik müügihind sihtsadamas on sageli 20% kõrgem Eestis deklareeritud hinnast.
Tuletagem meelde 2014. aasta skandaali AS Eesti Energias, kui selgus just eelpool kirjutatud asjaolu, mis selle skandaali põhjuseks oligi. Töö kaotas tollane õli tehase direktor ja õli müügi üle hakkas otsustama EE juhatus iseseisvalt.
Seevastu gaasi tootmisel, milles gaas on torus, siis selle puhul ei saa sel viisil spekuleerida kui õli müügi puhul, milles transpordivahend (tanker) väljub Euroopa Liidu jurisdiktsioonist.
Tuletagem kasvõi meelde Reformierakonna “ämmad ja onud”, kes ju kõik sulas annetasid!
Paljud arvavad, et see maksustamata sularaha (mille tegelik suurus on teadmata) oligi pärit just õlitehingutest, uurimine ei viinud ju kuskile. Vastutasuks saadi see, mis meil hetkel arengukavades on. Muuhulgas on gaasi tootmine kooskõlas ka EL-i kliimapoliitikaga, mis on omakorda õli tootmisega vastuolus, kuna tootmisel eralduvast CO st jääb vedelema ka poolkoks, mida gaasi tootmisel, nagu varem mainitud, ei ole.
Ja nüüd EPÜL. Tuletagem meelde Eesti Pensionäride Ühenduste liidu seisukoha Riigikohtule 2020. aastal seoses teisest pensionisambast kogutud rahaga. Nimelt väitis liit, et isegi siis, kui pensionär ostab kogutud raha eest roostevabast terasest pannide ja pottide komplekti, on ta igati paremini investeerinud, kui seda oskab teha pensionifond.
Vaadakem täna nikli hinda, siis see on 42 000 USD/t, seega roostevaba terase jäätmete hind on ca 4000-4200 dollarit tonn. Kas saab Riigikohtu istungil esinenud Andres Sutti pidada kompetentseks? Siis aeg on hetkel tõendanud seda, et pensionäride liidul oli õigus, aga A. Sutil mitte, eriti veel, kui vaadata fondide kõveraid ja neid omavahel võrrelda.
Meil on esitatud kõikvõimalikele ametkondalele erinevaid tehnoloogiaid kütuste siinsamas tootmiseks, on tehnoloogiad OLEMAS isegi tuhamägedest väärismetallide „väljaraputamiseni“ – see ei huvita paraku kedagi. Tuleb vist EPÜL-i poole pöörduda, aga neid ei kuula ju keegi.
Andres Raid, ajakirjanik
