Võidust III Reichi üle sai nädalavahetusel 75 aastat. Sõna võeti sel teemal üle maailma, igaüks oma mätta otsast ja paljud oma isiklikest, kasvõi kaudsetest, üleelamistest ajendatuna.
Kui riigijuhid sel teemal kõne üles võtavad, võiks küll täpne olla ja niigi segaseid ja lahtiseletamata asju enam mitte segasemaks ajada. Ühest küljest pole see hea toon ja eks ilmestab ka toda ütlejat ennast.
Saime ajakirjanduse vahendusel lugeda:
“Baltimaade presidendid rõhutavad Teise maailmasõja lõpu aastapäeva eel, et sõja sündmusi ei tohi moonutada praeguse Euroopa õõnestamiseks.”
Seega toonitatakse, et ajalugu ei tohi moonutada ja samas tehakse seda ise! Mil viisil? Teine maailmasõda lõppes teadupärast alles 2. septembril, mil kapituleerus Jaapan. Ehkki – kasvõi Kuramaa “kott” pani vihaselt punastele vastu ka pärast kapitulatsiooniakti allakirjutamist Keiteli poolt – formaalselt oli sõda Euroopas küll läbi, kuid lahingud polnud siiski lõppenud. Kokkuvõtteks – mis segas ütlemast, et sõda sai läbi Euroopa osas?
Samast avaldusest loeme veel ühtteist välja:
„…ühisavalduses peetakse meeles kõikide ohvrite mälestust ja liitlassõdurite ohverdust, kes alistasid 8. mail 1945 natsirežiimi, vabastades seega paljud Euroopa riigid okupatsioonist ja lõpetades holokausti õudused.”
Siin on mainitud liitlassõdureid – kas need on vaid inglased, prantslased ja ameeriklased või on nende hulka arvestatud ka Punaarmee, sest ametlikud liitlased nad ju vaieldamatult olid?! Selle käsitluse järgi tuleb ju välja, et 1944. aasta sügisel saabusid siia mitte lihtsalt okupatsiooni-, vaid suisa liitlasväed?! Kui Punaarmee liitlaste hulka ei kuulu, siis jäänuks ju ülejäänute pingutusest „Euroopa riikide vabastamisest okupatsioonist“ ilmselgelt väheks.
Arusaamatuks jääb, milleks neisse tekstidesse selliseid mitmetimõistetavaid konstruktsioone üldse kasutada? Tahaks nagu deep olla, samas originaalne ja rahvapärane – see eeldaks aga teadmisi ja keele valdamist Lennart Meri tasemel, muidu jääb ime tabamata ja asjade tegelik seis hakkab paremini välja paistma.
Ja üks finess siia veel juurde, ikka sealtsamast pöördumisest:
“Balti riigipead meenutavad, et Kesk- ja Ida-Euroopa rahvaste jaoks ei tähendanud Teise maailmasõja lõpp kahjuks aga vabadust. Selle asemel asendus üks totalitaarne režiim teisega, kui Balti riigid liideti julmalt Nõukogude Liiduga.”
Tuletaks siinkohal Kersti Kaljulaiule meelde, et kolm Balti riiki liideti Nõukogude Liiduga juba mõned aastad varem…
Andres Raid
ajakirjanik