06.07.2021
Tallinna lennujaamast Nordica lennukid enam õhku ei tõuse
„Vahepeal võib olla tekkinud mulje, et oleme Nordica saaga juba maha raputanud, sest lõpuks ometi on ka meinstriim selle teema, ehkki arglikult, kuid siiski ette võtnud – sinna maetud raha on sada korda suurem kui vaktsiinidest tekitatud kahju, mis TA ladudes riknesid.
Irooniline küll, kuid on taas hea meel tõdeda, et kõik meie prognoosid läksid taas täkkesse. Riigikohtu lahend oleks neile toonud Nordicale kohese pankroti, aga edasi skeemitada tahavad ju kõik. Jääb vaid küsimus, kui palju selle 6 kuu eest maksti LOT-le nende koodi kasutamise eest, koostöö lõppes neil ju novembris-detsembris. Sellest endine plaanikomitee töötaja targu aga ei räägi.
Mis saab edasi?
Tallinnast nad ise ilmselt lendama ei kavatsegi hakata. See üks reis päevas Stockholmi SAS allhankega ja üks reis päevas Poola LOT-i allhankega toimub paraku nulliga – milleks neid sel juhul vaja on?! Muidugi saab nüüd hämada, et näed, siiski lendame ju! Allhanke lepingud Rootsis on kolmeks kuuks. Edasi aga…
Põhiline on aga see, et töötajad võitsid selle lahingu ja peategelane Palmer koos oma seltskonnaga pandi sisuliselt paika. Kae ise:
Jan Palmér: Estonian Airi töötajad pühkigu suu koondamistasudest puhtaks
Sügisel küsitakse ilmselt taas raha juurde. Kuid kordame veelkord – see lennuki tüüp on vale. Kallivõitu, kehvavõitu, väiksevõitu, kolm võitu… Mis moodi need võidud reaalelus ja -ajas välja näevad? Ärganud meinstriim on siiski hakanud kogu ettevõtmises kahtlust avaldama.
Tegemist on Nordica tegutsemisajaloo suuruselt teise kahjumiga. Veelgi rohkem raha põletas Nordica 2016. aastal tegevust alustades – toona oli kahjum umbes 15 miljonit eurot. Seevastu ühel hetkel Eestis sõimusõnaks muutunud juhi Tero Taskila käe all suutis Estonian Air ühel aastal „teenida“ lausa üle 40 miljoni euro kahjumit. Jah, seesama Taskila, kelle Parts suutis ära rääkida ja selle hiigelpalgast rääkides suisa karjus valitsuse pressikonverentsil, et „ta on väärt iga penni“.
Kui 2019. aastal lendas Nordicaga 351 000 reisijat, siis mullu kukkus see arv enam kui kümme korda, 22 000 peale. Ka sihtkohtade arv kahanes 20 lennujaamalt kolmele. Ja samas – kummalisel kombel kasvas seevastu aga lennukite arv. Kui aasta varem oli Nordical 21 lennukit, siis nüüd lausa 24.
“2020. aasta oli erakordne nii meie ettevõttele, globaalsele lennundusele ja võib öelda, et ka tervele inimkonnale. Nüüdseks oleme elanud juba üle aasta COVID-19 pandeemia tingimustes, mis on kaasa toonud üle 100 miljoni nakatunu ning ligi 3 miljonit surma. Hetkel küll mingi valgus tunnelis juba paistab ja vaktsineerimine käib üha kiiremas tempos, kuid keegi ei oska ette ennustada, millal või kas üldse võime selle kriisi lõppenuks lugeda,” rõhutas Nordica juht Erki Urva kriisi mõju ettevõtte majandustulemustele.
Urva sõnul oli möödunud aasta kurb: “Nordic Aviation Group AS sai kriisis väga tugevasti kannatada. Ühel hetkel, eelmise aasta märtsis, olime sunnitud parkima mitmeks kuuks 23 lennukit oma 24-st. Väga hõrendatud graafikuga jätkas lendamist vaid üks lennuk Põhja-Rootsis. Kõik see tõi kaasa erakorraliste kokkuhoiumeetmete rakendamise. Enamusel töötajatel vähendati töökoormust ning töötasu, väga paljud töötajad olime sunnitud kahjuks koondama.”
Tuleviku osas on Urva siiski mõnevõrra optimistlikum, sest riik otsustas Nordicale eraldada riigiabi: “Eesti Vabariigi valitsus ning Euroopa Komisjon toetasid meie taotlust ning EL koroonakriisi leevendamiseks mõeldud Ajutise Raamistiku meetme läbi võimaldati meile riigiabi. See võimaldab meil vaadata positiivselt jätkusuutliku tuleviku suunas.”
Samuti otsustas Nordica möödunud aastal lõpetada aastaid väldanud lennukoodide jagamise poolakate LOT-iga ning taotles iseseisva lennuettevõtja sertifikaadi, mis võimaldab lende Nordica koodiga teenindada. “Seega nüüd on meil võimalus teostada lende Nordica kaubamärgi ja ND koodi all. Aasta lõpus alustasime Amadeusi kommertsplatvormi juurutamist, mis peaks Nordica lendude broneerimiseks ja müügiks olema kasutusel 2021. aasta suvel,” sõnas Urva.
Pool aastat tagasi kirjutasime UU-s, et Nordica lennud Gällivere lennujaamas toimuvad piiri peal ja on riskantne tegevus – rada liiga lühike sellise lennuki tüübi jaoks ja talvised ilmastikuolud sinna veel lisaks. Kindlasti nii mõnigi oigas toona, et „see ei ole nii!“
Neile eraldi – sügisest jõustuvad EU OPS uued reeglid ja CRJ-900 lennukiga enam sinna maanduda ei tohi. Liiga ohtlik. Taas läks meie toonane jutt täkkesse!
Huvitav igatahes, kuid edasi ja nagu ikka oleme lõpetuseks öelnud Nordica arengutest juttu tehes – jälgigem arenguid!“
Andres Raid, ajakirjanik
