11.11.2021
Fjodor Dostojevski.
„Fjodor Dostojevski sünnist täitub täna 200 aastat (11.11.21). Paar tema vähetuntud, kuid tänaseks erilise tähenduse saanud tsitaati sobivad ka tänasese päeva.
Tänaseks on Saksamaa kinni pannud oma tuumajaamad ja vaevleb energiapuuduses. Tuleb välja, et õppima oleks võinud juba pisut varem hakata?!
F. Dostojevski:”Kohalikel ahjudel pole siibrit. Kütet kulub mõttetult, aga soojust pole. Sakslased pigem külmuvad, kui õpivad vene ahjudest. Nad vihkavad Venemaad…”
(Originaal tekst: “Здешние печи без заслонок. Топливо идет бессмысленно много, а тепла нет. Немцы хотят лучше мерзнуть, чем перенять у русских печи. Россию здесь ненавидят…” (С. А. Ивановой, в 1871 г. из Дрездена).
Eestistki on erinevatel aegadel suhteliselt palju inimesi välja rännanud, õnnetuseks mitte alati vabal tahtel. Kipub nii olema, et juba paari kuu möödudes hakkab emakeel lonkama, ilmub võõras ja kohalikelegi tundmatu aktsent, kodus käies on võõrapärase kõlaga emakeel otsekui auasi ja otsekui rõhutaks kuulumist kuskile kõrgematesse sfääridesse. Aga – ega „kadakasakslane“ või „pajuvenelane“ pole ju ometi niisama nalja viluks peast võetud terminid!
Eurooplaseks tahab eestlane saada, vähemalt nii tundub ja samas pole keegi kuskil määratlenud, kes see „eurooplane“ selline täpsemalt on. Gustav Suits rääkis siinmail juba 1905. aastal eurooplaseks saamise vajadusest, rõhutades samas ka eestlaseks jäämise tarvet… Kuidas ja kui kaugele tänaseks on jõutud, eks see ole igaühe enda otsustada.
Kas ka sina, Ivan Turgenev?!
F. Dostojevski:“On neid, kes elavad siin pikka aega, näiteks Turgenev. Ta ütles mulle otse, et ta ei taha enam venelane olla, et ta tahaks unustada, et ta on venelane, et ta peab end sakslaseks ja on selle üle uhke. Õnnitlesin teda selle puhul ja läksin temaga lahku … ”
Originaaltekst: Есть такие, которые живут здесь подолгу, например Тургенев. Он мне напрямик заявил, что не хочет больше быть русским, что хотел бы забыть, что он русский, что он себя считает немцем и гордится этим. Я его с этим поздравил и расстался с ним…”
Muide, oleks Turgenevil ei olekski pruukinud nii hästi minna, elanuks ta praegu – õppis ta ju maineks Humboldti ülikoolis, kus ollakse tänaseks päevaks niikaugele jõutud, et teatud vakantsidele ei ole valged inimesed üldse oodatud ja sellest antakse otse tekstiga ka avalikult teada…!
Aga – sinnapoole kipub pisitasa asi liikuma – teispool ookeani Pennsiyvanias pole valged lapsed kah ilmselt põnevasse droonilennutamise laagrisse oodatud – “tühistatud”!
Õnneks oli siiski Dostojevski.”
Andres Raid, ajakirjanik
