30.04.2021
Uus tehnoloogia teede-ehituses.
“Äsja ilmus artikkel, milles professor Dago Antov võttis üles taas meie lagunenud teede temaatika.
Olukord on tõesti nadi, sest paljud teed on sellised, millel kevadel lihtsalt kulgeda polegi võimalik – on teede lagunemise aeg. See oleks otsekui midagi, mis on kogu aeg nii olnud ja järelikult pole sellega midagi võimalik ette võtta peale selle, et küsida kogu aeg raha, sest motiiv – teede korrastus – näib ju nii õilis!
Maanteeamet on üks huvitav amet, hiljaaegu toimusid nimevahetused ja mõningased ümberstruktueerumised, kuid sisu on sama. Maanteeametis on kõikvõimalikke tegelasi kuipalju, insenere aga vähem ja need alluvad ärijuhtidele, administraatoritele ja haldustegelastele.
Kuidas meil see teedeparandus käib?! Lihtsustatult – on teedefirma, see on ostnud kokku kruusakarjäärid, lisaks ka autopargi, mis sealt kruusa veavad ja piltlikult ka ametnikud, kes teede remonti kogu aeg tellivad – no kevad ju, laguneb ju!
Maanteeamet on tellinud isegi õigustusvideo – järeldus on – see maksab ja jääbki maksma! Pole imet – ameti tegevuskavas haigutab teadusuuringute ja uute tehnoloogiate tarvis eraldatava raha taga null ja eksperte kaasatakse, noh, kui väga vaja peaks olema…
Alles aastapäevad tagasi toimus TTKK-s rahvusvaheline konverents, mis pühendatud uutele tehnoloogiatele just teedeehituses, palju oli neid, mis maailmas end juba õigustanud ja laialdaselt kasutusel.
Üks neist oli ka selline, mille kasutuselevõtu korral oleks meil tolmuteede ja teiste kevadel lagunevate teede küsimus ammu unustatud – piltlikult on see nii, et ükskõik millise kattega teele sõidab masin, segab olemasoleva sodi (mis teest alles) uute ainetega ja jätab taha maha sileda tee, mis paari päevaga sama kõva kui betoon.
Maksumusest niipalju, et see on odavam, kui see pidev hööveldamine ja kruusavedu – kuid milline toiduahel saaks katki hammustatud – milleks meil siis karjäärid ja krusad ostetud, kui tuleb keegi ja teeb nii korda, et remontida pole enam vajagi, st et meid polegi enam vaja?!
Katsed selle meetodiga on Eestis tehtud, raskeveokite laadimisplatsid kestavad ilma loikudeta siledate ja kõvadeni tänase päevani. Loo alguses on näha fotot katsetustest Eestis – äsja remonditud kruusateest võetud proovid osutusid nõutust isegi oluliselt tugevamaks.
Kokkuvõttes – paljud tehnoloogiad on siinsamas, ammu olemas ja järele proovitud, ametkonnad on paljuski aga paraku kas ebapädevad, kuskil kellegi toiduahelas ja sageli ka inimlikus mõttes ülbed – võib-olla on aga halvemal juhul tegemist seguga kõigist kolmest ja see ei tõota midagi head. Kõik algab rahast, sellega mõõdetakse remonditud teid ja tervishoiu teenuseid, ja see ongi muutunud vahendist eesmärgiks omaette.
Seni, kuni ei seata riigiametites sisse isikliku vastutuse ja pädevuse printsiipi, jäädaksegi lalisema, et näe, jälle teedemineku aeg, pole parata! See ei puuduta ainult teid, viitsib äkki keegi tutvuda näiteks tutvuda Terviseameti töötajate ettevalmistusega, mis avalikult saadaval?! Ja siis te vast lõpetate ka imestamise, et miks kõik kuidagi üle kivide ja kändude (kui üldse) läheb!”
Andres Raid, ajakirjanik
