06.10.2021
Terviseameti ametnike jaoks on patsidendid “koormaks”. Pilt on illustratiivne.
„Valimised on tulemas, tänavatel väljakutel on näha enda kasuks hääletama meelitavaid erinevate parteide aktiviste. Sageli on seal näha ka verisulis noori – suuresti on tegemist rahvakeeli broileritega.
Kui nende tegevus on ajendatud huvist, soovist kaasa lüüa ja midagi tõsiselt teha – on see ju tervendav, kuid sageli on seal inimesi, kes poliitareenil vaid karjääri näevad. Viimast eriti tingimustes, kus muid andeid ega soovegi, mis seotud oma isikliku arenguga, pehmelt öeldes napib.
Kõik „broilerid“ teavad, et kunagi võib ka nendest saada rõivas või mikser. „Broileritele“ mõeldakse välja igasugu ametinimetusi, tööjuhendeid ja muud taolist, kuid mis ime, kõik nad saavad ametisse ikka valitud konkursi korras, nagu „seaduses ju kirjas“. Konkursse ametites viivad meil enamasti läbi ametite personalispetsialistid.
Nüüd aga konkreetse kaasuse juurde, mis tuleb Terviseametist, mille tähtsust ja kaalu praeguse ühiskonnaelu korraldusel on võimatu alahinnata. Näiteks Terviseametil on kasutusel töötajate hariduse kohta termin “Kesk ja kõrgh vahep”. Sellise nimetusega on seal nakkushaiguste osakonna spetsialist, referendid, teiste hulgas ka üldosakonna personalispetsialist.
Mis hariduse aste on “Kesk ja kõrgh vahep”? Ametlikult sellist terminit või määratlust olemas ei ole. Jutt pole antud juhul ka sellest, et lõpetatud kõrgkool oleks mingite tegelike teadmiste ja oskuste mõõdupuu, sageli on ka paar talve kunagi koolis käinud memmeke oluliselt selgema mõtlemise ja paremate oskustega, kuid küsimus on antud juhul siiski nõuetes, mida esitatakse neile, kes teiste inimeste elukäiku otseselt määravad.
Pöördusin hiljuti teabenõudega Terviseameti poole, esitades lisaks ka teabenõude täpsustuse, milles soovisin teada, milline haridus (kesk- või kõrgharidus ja omistatud kraad) on näiteks Terviseameti personalispetsialistil Ülle Mölderil.
Õiguslikuks aluseks selleks on AvTS § 28 lõige 1 p 28, mille kohaselt on suisa kohustus avaldada riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste koosseisud ja neis asutustes ette nähtud ametikohti täitvate ametnike ees- ja perekonnanimed, teave hariduse ja eriala kohta, telefoninumbrid ning elektronposti aadressid.
Nii näiteks võime Riigikohtu kodulehelt leida isegi seal töötava koristaja hariduse kohta olevad andmed, kuid Terviseamet keeldub isegi vastavat teabenõuet täitmast, selgitades oma vastuses järgmist:
“Tere. Vastavalt Andmekaitse Inspektsiooni kirjale on tegemist selgitustaotlusega, millele vastamise tähtaeg on kuni 30 päeva”.
Seega pöörduti sellise küsimusega eelnevalt enne vastamist veel ka Andmekaitse Inspektsiooni poole juhiste saamiseks. Kas tõesti need andmed ametis töötava isiku hariduse kohta on nii keerulised, et sellele vastamiseks läheb 30 päeva ja vajas eelnevalt pöördumist Andmekaitse Inspektsiooni poole juhiste saamiseks? Sealgi pidi sellega ju keegi tegelema, aega kulutama, midagi kirjutama – kronofaagia missugune!
Ja jõuame jutu alguse juurde tagasi – kui personalispetsialistina töötab inimene, kel kaheldav ettevalmistus, keda ta siis ja milliste kriteeriumide järgi ametisse tööle võtab?!
Pärast mõningast viivitust tuli terviseametist selline vastus(täies mahus):
“AvTS § 28 lg 1 p 6 kohustab asutusi avalikustama oma veebilehel ametnike hariduse ja eriala.
Personalispetsialistid Terviseametis ei ole ei ole ametnikud, vaid töötajad. Viitate oma kirjas AvTS § 28 lõige 1 p 28, mille järgi on kohustus avaldada riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste koosseisud ja neis asutustes ettenähtud ametikohti täitvate ametnike ees- ja perekonnanimed, hariduse ja eriala.
Juhin Teie tähelepanu asjaolule, et AvTS § 28 lõige 1 p 28 kohustub valikustama erakondade liikmete nimekirjad.“
Jääb mulje, et Terviseameti töötaja ei saanud aru, mida temalt küsiti. Uuesti:
Avaliku teabe seaduse § 28 lg 1 p 6 sätestab, et teabevaldaja kohustus on avalikustada riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste koosseisud ja neis asutustes ettenähtud ametikohti täitvate ametnike ees- ja perekonnanimed, hariduse ja eriala, telefoninumbrid ning elektronpostiaadressid.
Terviseamet on ju ometi riigiasutus!!!
Nüüd saime siis teada ka selle, et Terviseameti personalispetsialist ei olegi ametnik, vaid töötaja ja seega arvab tema, et tema hariduse kraad ei kuulugi selle tõttu asutuses avalikustamisele, ja seega on Ülle Mölderi hariduse kraad jätkuvalt saladus. Mida Terviseamet vastuses personalispetsialisti osas seob erakondade nimekirjadega, on teabenõude esitajale arusaamatu, mida sellega üldse öelda sooviti?
Eespool toodud analoogiana on näiteks Riigikohus avalikustanud isegi seal töötavate koristajate nimed ning nendele omistatud hariduse andmed!
Meenub juhtimisteooria klassika – kui profaan satub kõrgele ametikohale, on ta esmaseks ülesandeks kõik salastada. Keegi ei tea, mida ta teeb, ehkki kogu aeg midagi toimub ja aega ei ole kunagi. Kõik kohad on täis määruseid, pabereid, toimuvad lakkamatud seminarid ja nõupidamised, telefonid on kinni…
Teiseks vabaneb too profaan kõiki teda ümbritsevatest asjatundjatest – need saavad aru sellest, mis käima on läinud ja on muidu ka ebamugavad. Need asendatakse kohe veel suuremate profaanidega kui ta ise on, sest see säilitab üleolekutunde ja välistab „probleemid“, tülikad küsimused… Peaks olema – risti vastupidi.
Keegi tark mees ütles äsja, et meil on käima läinud, seda juba tükk aega tagasi, otsekui negatiivne selektsioon – spetsid maha, profaanid asemele… Hakka või uskuma!“
Andres Raid, ajakirjanik
