14.05.2022
Andres Raidi arvamust kinnitab G7 tippkohtumine, kus räägiti Ukraina viljaekspordist ja sarjati Indiat nisu väljaveo katkestamise eest.
Avaldasime mõni aeg tagasi artikli keskklassi kaotamisest ja maailma senise poliitilise ja ka majandusliku struktuuri enam kui radikaalsest ümberkorraldamisest Klaus Schwabi&Co käsiraamatu alusel ja järgi. Praegune reaalsus pakub sellele paraku ainult kinnitust.
Traditsiooniliste ja isiksustest koosnevate poliitiliste eliitide aeg tundub olevat möödas, nende asemele on tulnud näotud ja sootud ning täiesti isikupäratud juhid, kes postilt kadudes ununevad samal hetkel ning neist ei jää maha isegi mõnd ajalukku läinud ütlust.
Lava taga askeldavad see-eest aga neid esile toovad ja neid vajadusel vahetavad nukujuhid, kes ise varju eelistavad ja kelle tegemistest keegi midagi ei tea – kui keegi püüabki midagi asjalikumat teada saada või öelda, siis samadele nukujuhtidele kuuluv meedia teeb nad otsekohe maatasa.
Hea elu on otsa saanud, avalikult välja öelda seda ei juleta ja ajutistes raskustes süüdistatakse mõnd progressi vastu sõdivat jõudu, antud juhul on see paarisrakend Venemaa ja Hiina, vajadusel ka konservatiivid. Kesklass vaesub samas vastavalt stsenaariumile otsustavalt, omand läheb üle ja seda kõike uute ja suuremate maksude näol ja abil, kusjuures põhjuse vastu pole võimalik vaielda – aitame ligimest (pagulast).
Selle protsessi käigus vahetatakse välja muuseas, ka valijaskond, viimased valimised USA-s on selle protsessi enam kui ilmekas väljendus, sest Biden sai oma võiduks vajalikud hääled eeskätt just mitu korda hääletanud hiljuti riiki saabunud immigrantide toel.
Selle protsessi käigus tasub tähele panna viimast tendentsi Ukrainas, kus olevat ladudes siiani ca 20 miljonit tonni teravilja. Demokraat Biden on astunud juba praktilisi samme sellesama vilja abil maailma näljahäda leevendamisel – põhjus on ju enam kui üllas. Mida kohalikud ise sööma hakkavad ja seda olukorras, kus külvipind on vaevalt 15% tavalisest, 1932-1933 oli seis ju sama (vabandus paralleeli eest), siis ei likvideeritud keskklassi, vaid kulaklust.
Logistika vilja väljaveo jaoks on koostamisel, ühe teena nähakse Doonaud, raamatupidajad seevastu on juba tööle asunud ja rehkendavad kasumeid.
Kõikide nende protsesside taustal Euroopas saab täiesti tähenduse brittide lahkulöömine EU-st, ilmselt arvestati kunagises impeeriumis EU vajumisega ja selle taustal uuesti üheks maailma juhtriigiks saamise võimalusega. Seejuures ei ole ega meenuta ei Truss ega Johnson mingilgi määral Winston Churchill või Harold Wilsoni, kuskilt tulevad aga siiski juhised, mille mõte ja toime ilmnevad ehk hiljem.
Ega Poola pole oma ambitsiooni oma kunagise hiilguse ja piiride taastamisel kuskile maha matnud, senised katsed Lääne-Ukraina Poola külge liitmisel pole praktiliste tulemusteni viinud, kuid seegi võib olla vaid ajutine.
Sõda on kokkuhoiuks ideaalne ettekääne, kokkuhoid ise ja sellekohane retoorika on keskklassi kaotamisel ideaalne tööriist. USA ja kaudselt ka Hiina võtavad maha konkurendid Euroopas ja mujalgi maailmas ja valuutaturgude ümberkujundamisest oleme juba juttu teinud. Ajalugu on aastatuhandete jooksul näidanud, et elatustaseme halvenemine toimub peaaegu alati järsku, sellele on vaja leida vaid sobiv ja „söödav“ õigustus.
Analüütikud on välja toonud, et praeguses kriisis on suurimad võidumehed USA ja Hiina, ei tohiks olla üllatus, et kolmandaks on selles nimekirjas Türgi. Meie meinstriimi kummardajale on muidugi üllatuseks seegi, et suurimate kriisist võitjate hulka kuuluvad ka Armeenia ja Kasahstan ning seda eeskätt just topeltimpordi arvelt – õppige asjaajamist! Türgi liider Erdogan on juba ametlikult teada andnud, et ta ei kavatse enam rahulduda lihtsalt suureks riigiks olemisega, vaid et Osmani impeeriumi idee ning kunagine sära pole kuskile kadunud ja aeg on taas suurriigiks saada.
Miks meil sellest lugeda ei saa?! Selle küsimuse võiks püsti panna terves maailmas ja vastus on lihtne – piisab sellestki, kui kasvõi korraks vaadata, kelle käes on ja kellele kuulub maailma ajakirjandus. Pilt on selge – see on samade inimeste käes, kes seda ultraglobalismi programmi edendavad ja see annab ka vastuse.
Muuseas – ehkki Musk on praeguseks Twitteri omandamise peatanud, on EU vastavad struktuurid juba teada andnud, et kui Musk peaks Twitteri tõepoolest „vabaks laskma“, siis kavatseb EU selle üldse blokeerida – niipalju siis demokraatlikest põhiväärtustest!
Andres Raid, ajakirjanik
