Tuletaks vaid keegi praegu meelde, millise raevuga võtsid USA demokraadid teadmiseks vabariiklaste nõudmise lõpetada Ukrainale abi andmise viisil, kus see ei allu mingile aruandlusele. Meil põhjustas veel hiljuti igasugune vihjepojake mingile võimalikule korruptsioonile abi jaotamisel vähemalt sama raevuka vastuseisu ja parimal juhul hakati küsijat otsekohe moodsalt tühistama.
Nüüd oli aga isegi „Delfi“ mokaotsast sunnitud üldsõnaliselt tunnistama tõsiasja, et korruptsioon siiski eksisteerib. Meilgi ju teenivad omakasupüüdmatu abi andjad enam kui korralikult ja seda isegi avalike andmete järgi.
Nüüd puudutab asi toidukaubandust ja juba eelmise aasta augustis, kui sõda oli täies hoos, saatis asepeaminister Julia Sviridenko laiali kirja, mis oli adresseeritud julgeolekuorganitele, valitsusele ja presidendi kantseleile.
Kui varastada, siis vähemalt nii, et jätkuks. Allolevas tabelis on ära toodud võrdlevalt turuhinnad ja hinnad, millega Kaitseministeerium toiduaineid ostis – pole midagi öelda, vahe on „väärikas“, ulatudes isegi üle kahe korra! (Hinnad on grivnades).
Ukraina enda allikad mainivad otse, et „tagalarotid saevad kasumit, mis on palju suurem kui rahu ajal“. Puhkenud on suured skandaalid, kuid need pole siiani kuskile jõudnud ja muu maailm pigistab sellele reeglina silma kinni ja kui USA demokraatidest jutt oli, siis kardab Joe Biden vabariiklasi kui kurat välku juba seetõttu, et kui nood võimule tuleksid, oleks ta poeg Hunter oma Hiina ja ka Ukraina afääride pärast pihtide vahel, kust välja oleks pääseda enam kui problemaatiline.
Ühe nime toovad Ukraina ajakirjanikud siiski välja, see on rahvasaadik Aleksander Ponomarjov, kes, nagu selgus, oli üldse Vene kodakondsusega ja kes „lahustus“ sõjategevuse käigus Berdjanskis või selle ümbruses.
Kaitseministeeriumi ametnike tulud ulatuvad ukraina ajakirjanike sõnutsi miljarditesse just tänu kõikvõimalikele manipulatsioonidele. Dokumente, mis tõendavad neid skeeme on küll ja küll, Eesti ostis lennukeid EstAirile näiteks Belize firma kaudu, pole ime, et Ukraina toiduäris on samuti mitmed eksootilised nimed alates Bahreiniga.
Ukraina aktivistid on pakkunud valitsusele oma abi nende korruptsiooniahelate paljastamisel, siiani pole abi vaja läinud.
Seda kõike arvestades pole tõesti sugugi ülearune küsida, et kas meil on ülevaade nende saadetiste saatuse kohta, mida nii riiklikult kui ka eraviisiliselt kokku korjatakse.
Üks detail veel, mis tõestab, et eile „kunn“, täna juba eikeegi.
Meie peavoolu vaieldamatu autoriteet Arestovitš, keda tsiteeriti ette ja taha, on pärast oma vallandamist hoopiski meelt muutnud ja kuulutanud, et ta ei välista üldse Ukraina allajäämist antud sõjas… Seisukoha on ta avaldanud oma väljaandes „Realiseeritud isksus“.
Andres Raid