Rahvusringhääling on hakanud, ehkki vargsi, Nordica koha pealt ka suud enam paotama, niivõrd ilmsed on sealt vastu vaatavad tõsiasjad.
ERR: Nõuded Nordicale võivad ulatuda üle 100 miljoni euro | Majandus | ERR
Toome siinkohal illustreerimiseks kuvatõmmise: (30.03.2021, 18:28)
Vabariigi Valitsus saab selles küsimuses võtta seisukoha alles pärast Euroopa Liidu Üldkohtu otsust kohtuasjas T-769/20. Seni aga võiks Vabariigi Valitsus lugeda tähelepanelikult Euroopa Komisjoni teatise (2019/C 247/01) punkti 89.
Seega – kohtuasi läheb 25.04.2021 edasi Riigikohtusse.
Toome taas kuvatõmmise autentsuse tagamiseks juurde:
Et mitte eksida ja saada selles süüdistatud, jätkamegi algallikatega:
Valitsuse 1.4 istungi kommenteeritud päevakord | Eesti Vabariigi Valitsus
9. Seisukoht Eesti menetlusse astumise kohta kohtuasjas T-769/20 (Ryanair vs. Euroopa Komisjon)
Esitaja: välisminister Eva-Maria Liimets
Tüüp: Protokolli märgitava otsuse eelnõu
Euroopa Komisjon kiitis augustis heaks riigiabi andmise Nordicale (aktsiakapitali suurendamiseks 22 miljonit ja laenuks 8 miljonit eurot). Ryanair vaidlustas komisjoni otsuse Nordicale riigiabi andmise kohta. Hagi põhjendamiseks on Ryanair esitanud neli väidet, millest kõige olulisema järgi kohaldas komisjon EL riigiabi norme vääralt.
Eesti soovib astuda menetlusse ning toetada kohtuasjas T-769/20 komisjoni, sest Eesti jaoks on oluline, et Üldkohus ei tühistaks komisjoni otsust riigiabi andmise kohta. Riik omanikuna otsustas Nordicat toetada seetõttu, et see on riigile oluline ettevõte, kelle tegevus ja likviidsus oli seoses viirusega majanduslikult tõsiselt häiritud.
Siinkohal tasub tähele panna, et Liimets teab, kuidas ja mil viisil Nordica riigile kasulik on. Kes moodustavad selle „riigi“?! Kui grupp mingeid ametnikke lisaks palgalistele töötajatele, siis loomulikult on see tähtis ja kasulik, sest tagab see ju elatustaseme, presidendist suurema sissetuleku ja palju muudki.
Kui riigi all mõeldakse rahvast, ehk aktsionäre – siis Liimets eksib. Rahvas on kinni maksnud kinni juhtide maja, auto- ja naistevahetuse ja vastu pole saanud mitte midagi peale pea 300 miljonit maksva etenduse.
Asi võib minna aga veelgi hullemaks – Ryanair esitas ju hagi ja taas – toome selle lühidalt ära, et huvilised veenduksid ise:
EUR-Lex – C:2021:062:TOC – EN – EUR-Lex (europa.eu)
23. detsembril 2020 esitatud hagi – Ryanair versus komisjon (Kohtuasi T-769/20) (2021/C 62/53)
Kohtumenetluse keel: inglise
Pooled
Hageja: Ryanair DAC (Swords, Iirimaa) (esindajad: advokaadid E. Vahida, F. Laprévote, V. Blanc, S. Rating ja I. Metaxas-Maranghidis)
Kostja: Euroopa Komisjon
Nõuded
Hageja palub Üldkohtul:
— tühistada Euroopa Komisjoni 11. augusti 2020. aasta otsus C(2020) 5616 final riigiabi asjas SA.57586 (2020/N) – Eesti COVID-19: Rekapitaliseerimine ja subsideeritud intressimääraga laen Nordicale;
— mõista kohtukulud välja Euroopa Komisjonilt.
Väited ja peamised argumendid
Hagi põhjenduseks esitab hageja neli väidet.
1. Esimene väide, et Euroopa Komisjon kohaldas vääralt ELTL artikli 107 lõike 3 punkti b ja oma teatist „Riigiabi ajutine raamistik majanduse toetamiseks praeguse COVID-19 puhangu kontekstis“, kui ta järeldas, et abi aitab kõrvaldada tõsise häire Eesti majanduses, et Nordica on abikõlbulik ja et konkurentsimoonutuste, riigi väljumise ja ümberkorralduse tingimused on täidetud, ja rikkus oma kohustust kaaluda abi kasulikku mõju ning selle negatiivset mõju kaubandustingimustele ja kahjustamata konkurentsi säilitamisele (st tasakaalustatuse kriteerium).
2. Teine väide, et Euroopa Komisjon rikkus ELTL erisätteid ja diskrimineerimiskeelu, teenuste osutamise vabaduse ja asutamisvabadusega seotud liidu õiguse üldpõhimõtteid, millele tugineb lennutranspordi liberaliseerimine liidus alates 1980ndate lõpust. C 62/42 ET Euroopa Liidu Teataja 22.2.2021
3. Kolmas väide, et vaatamata tõsistele raskustele jättis Euroopa Komisjon ametliku uurimismenetluse algatamata ja rikkus hagejate menetlusõigusi.
4. Neljas väide, et Euroopa Komisjon rikkus oma põhjendamiskohustust.
Aga – nagu ikka lõpetame Nordica saagale pühendatud loo fraasiga – jälgigem arenguid!”
Andres Raid, ajakirjanik