Andres Raid: võitluses koroonaga tekib üha uusi võimalusi, kuid neid ei taheta järele proovida

Portaali MDPI (see on ju ometi ülemaailmselt teadusringkondade poolt tunnustatud portaal – https://www.mdpi.com/) kodulehel ilmusid äsja lõppenud katsete tulemused ja uurimise all olid probiootikumide võimalikud toimed praegu eriti akuutsetele viirustele maailmas.

Muuseas, UU avaldas ka sellesisulise usutluse „Servitis“, kuid selle isegi liig optimistlikuna ja ehk isegi bravuuritsevana tundunud sisu oli tagasihoidlik võrrelduna Šveitsis ja Itaalias läbiviidud uuringutega.

Mis teeb kogu loo kummaliseks?! Igasugused katsed siingi teadusnõukoja liikmetega neil teemadel vestelda on lõppenud kiire reaktsiooniga pärast jutuaine selgumist – pole aega!

Põhjus vaatab alasti vastu – juba on välja kujunenud tarneahelad ja kasusaajate ring, raha on ülemaailmselt olnud paraku alati tähtsam kui inimeste tervis, millest kogu aeg räägitakse ja mille nimel on lubatud suvaliste inimlike ja konventsionaalsete reeglite rikkumised.

Katsume alljärgneva kõigepealt nn tavainimesele ära selgitada. Probiootik iseenesest ei ole mingi eilne avastus ja selle kasutusala on olnud laialdane. Üldiselt on viiruste ja nn pahade ehk haigust tekitavate bakterite vastu põhiliselt alkoholil baseeruvad vahendid, need hävitavad valikuta kõike – nii häid kui halbu. Probiootik ei tapa kedagi, kuid võtab koha sisse koheselt ega lase „pahalasi“ ligi.

Katses võeti ette seitse põhiviirust (sea-, linnu-, herpes-, koroona (enne COVID 19) ja praegune Sars COV2. Alkohol tapab need kohe, kuid toime säilib vaid viivu (efektiivne ca 10 min), probiootik säilitab sama toime 72 tunni jooksul. Probiootiku puhul pole vaja kõikvõimalikke pindu lakkamatult piiritusega nühkida, see toime säilib oluliselt kauem. Isegi 1% probiootiku lahus toimib ööpäeva ulatuses, kuid tundub, et kasvõi Chemi-Pharmiga sõlmitud lepingud on selleks et muutmatult kestma jääda ja seda enam, et firma juht on asju otsustavate ringkondade juhatustes.

Järgnev tekst on eeskätt neile, kes soovivad pisut detailsemat ülevaadet, MDPI koduleht on samuti avalikult saadaval.

Uuring kandis ametlikku nimetust „Potential of an Eco-Sustainable Probiotic-Cleaning Formulation in Reducing Infectivity of Enveloped Viruses“ ja avaldatud on see 4.11.2021 MDPI kodulehel (Multidisciplinary Digital Publishing Institute) Basel, Šveits.

Itaalia teadlaste rühm Maria D’Accolti, Irene Soffritti, Francesco Bonfante, Walter Ricciardi, Sante Mazzacane ja Elisabetta Caselli viisid ajavahemikul 28. septembrist kuni 4. novembrini 2021 läbi uurimustöö Keskkonnasäästlike probiootiliste puhastusvahendite (Probiotic-Cleaning) potentsiaal patoloogiliste viiruste nakkavuse vähendamises.

Uurimuse käigus hinnati probiootilistel spoorbakteritel põhineva puhastus- hügieenisüsteemi (PCHS) viirusevastaseid omadusi. Varasemates uuringutes ja mitmeaastase kasutuskogemustega paljudes Itaalia haiglates on eelnevalt juba tulnud välja antud vahendi väga head omadused patogeensete mikroorganismide tõrjes (vähendades oluliselt ka erinevate patogeensete mikroobide resistentsuse teket).

Tulemused näitasid, et PCHS suutis inaktiveerida 1–2 tunni jooksul kokkupuutest 99,99% kõigist testitud viirustest nii suspensioonis kui ka pindadel.

Katsete käigus kasutatud biotsiidsed tavadesovahendid (70% etanool ja 0,5% naatriumi hüpoklorit) muutusid inaktiivseks kuni 2 tunniga, samas kui PCHS-i viirusevastane toime püsis ka veel peale 24 tunni möödumist. Ehk teisisõnu – avanenud spoorbakterite poolt eritatavad ensüümid on võimelised tagama kaitse kõigi katses kasutatud viiruste vastu terveks ööpäevaks.

Katsed viidi läbi Berni Ülikooli Viroloogia ja Immunoloogia Instituudi ja Veneetsia Istituto Zooprofilattico Sperimentale laborites ja kasutati CHRISAL Probiotic Cleaning Hygiene System puhastusvahendeid. Lühidalt öeldes on tegemist vahendiga, mis sisaldab 107 CFU/mL valitud spoor probiootikumide Bacillus perekonda (B. subtilis, B. pumilus ja B. megaterium). PCHS oli testitud 1:10, 1:50 ja 1:100 lahjendustega steriilses destilleeritud vees.

Testi tulemused näitasid, et

– Probiootilisi spoorbaktereid sisaldava vahendi (PCHS) lahus inaktiveeris kõik testitud viirusetüved (alfa- ja beta koroonaviirused hCoV-229E ning SARS-CoV-2, herpesviirus tüüp 1, inimeste ja loomade gripiviirused) 99,99% ulatuses.
– Antiviraalne toime avaldus nii suspensioonis kui ka pindadel.

– PCHS antiviraalne toime säilis ka peale 24 h, samas kui võrreldavad keemilised vahendid (70% etanool ja 0,5% Naaatriumhüpoklorit) kaotasid oma mõju juba 2 tunniga.
– PCHS spoorbakterid ei omanud mingit kahjulikku mõju testides kasutatud vastavatele referentsrakkudele (on inimestele ja loomadele täiesti kahjutud, mõjutades ainult viirusosakeste nakatamisvõimet).

Kokkuvõte:

Arvestades CHRISAL Probiotic Cleaning Hygiene System tõhusat pikaajalist antiviraalset toimet ja jätkusuutlikke omadusi, võib PCHS-i pidada ohutuks ja efektiivseks vahendiks erinevate viiruste, sealhulgas SARS-CoV-2 leviku tõkestamisel, sealhulgas puudub PCHS-il negatiivne kõrvalmõju keskkonnatervise ja antimikroobse resistentsuse (AMR) suhtes.

2. PCHS antiviraalne toime suspensioonis (lahjendus 1:100)

Katse: Neljale vastava söötmega petritassile kanti referentsrakud, millest kolmele lisati SARS-Cov-2 viirust. Neist kolmest omakorda kahele lisati samaaegselt ühele PCHS 1% lahust ning teisele vastavalt tavalist 70% etanooli. Samaaegsel lisamisel on täheldatav mõningane 70% alkoholi parem antiviraalne toime esimesel tunnil (spoorid ei ole jõudnud veel avaneda). Samas juba alates teisest tunnist on mõlema vahendi toime juba praktiliselt identne (ca 99,99% viiruse juurdekasvu vähenemine võrreldes teise töötlemata petritassiga). Tegemist on siis olukorraga, kus viirust lisati vaid korra kohe katse alguses. Mida madalam tulp, seda väiksem viiruste paljunemina ja seda parem antiviraalne tulemus.

3. PCHS antiviraalne toime pindadel (lahjendused 1:100, 1:50, 1:10)

Katse: Roostevabast terasest pinnad kaeti PCHS lahusega (lahjendused 1:10, 1:50 ja 1:100) ning lasti kuivada. Võrdlevalt töödeldi kaks pinda vastavalt 70% etanooli- ja 0,5% Na-hüpokloriti lahustega. Järgnevalt lisati viirused vastavalt 1, 2, 4, 8 ja 24 tunni müüdumisel ning jäeti pindadele 2 tunniks. Seejärel võeti pinnaproovid ning määrati neis leiduvate viirusosakeste nakatumisvõime vastavate referentsrakkudega.

Katsest ilmnes, et probiootiline vahend tagas ka vaid ainult 1% lahusena antud viirustüve vastu 99,99% kaitse isegi peale 24 tundi pinnalekandmist. Võrreldud alkoholi- ning NaClO lahused kaotasid oma antiviraalse toime juba vastavalt 1 ja 2 tunniga!

Küsimusi, miks mitte neid asju proovida, muudkui tekib. Rahvusvaheline kogemus on ju olemas ja eesmärk on ju tõvest ja selle tekitajast jagu saada, kuid kuskil on tõrked ja need vastuseta küsimused ainult suurendavad umbusku nii tegeliku teaduse kui ka mingis omas fluidumis toimivate ebaadekvaatsete poliitikute ja neid esindava ametnikkonna suhtes.

Andres Raid, ajakirjanik