02.06.2025
Anti Poolamets.
Esmaspäeval oli Riigikogu ees nartsissistist rahandusminister Jürgen Ligi, kes jätkas poliitilise moraalituse külvamist ka lisaeelarve seaduse eelnõu raames ning sai kritiseerida EKRE fraktsiooni saadikult Anti Poolametsalt.
Anti Poolamets: “Kahjuks ei saa siin ministriga näost näkku debatti pidada, sest ta ilmselt arvab siis, et Riigikogu liikmed on jälle tänitama hakanud. See paistab olevat siin meie põhitegevus tema arvates. Aga kui kriitikataluvus on nii madal, kas siis ikka tasub siia pulti tulla?
Jürgen Ligi, jah, on omas elemendis. Kunagi ta oli omas elemendis ka siis, kui ta tegi palgaarmeed ehk tahtis kaitseväge likvideerida. Siis ta oli omas elemendis, kui Eestis toimus maailma suurim rahapesu. Ja nüüd ta on jälle omas elemendis: nüüd ta siis korraldab majanduse kidumist, mille kohta on jällegi tõendid laual, et majanduslangus oli 0,3% esimeses kvartalis.
Ehk siis selle praeguse koalitsiooni tegevuse peamine karakteristik on võimetus tagada majanduskasvu ja samal ajal kindla käega meie juhtimine kidumise ja tegelikult ka majanduskriisi poole. Ja mitte ainult majanduskriisi, vaid ka energiakriisi poole, mille puhul me nägime Hispaanias ja Portugalis juhtunut, aga paraku ei ole see silmi avanud. Juhuelektri peale kulutatakse ka selles lisaeelarves märkimisväärne summa raha.
Kõike seda oleks vaja ju riigikaitsele. Kõik, iga sent, mis pannakse valesse kohta, jääb puudu olulistest asjadest, nagu riigikaitseteemast, mis peab olema prioriteet kindlasti. Aga probleem on selles, et kui majandus kidub, siis tegelikult jääb raha vähemaks, olgu või protsent 5. Nii et sellisel keerulisel ajal minu optimismi praegu ei tõsta ka 5%. Minu optimismi tõstaks see, kui meil oleks majanduskasv ja siis oleks 5% – on täiesti usutav, et me saavutaksime märkimisväärse hüppe kaitsevõimes. Aga nüüd on see kõigest number majanduse kidumise tingimustes.
Toome mõned praktilised näited. Selle küsimuse ma tõstatasingi oma küsimuses: nimelt, 2,5 miljonit, et arendada kohalike väljaannete jätkusuutlikkust. Tuleb tuttav ette? Koroonaajal supsutati meediat selleks, et ta räägiks seda juttu, mida valitsus tahab. Nüüd supsutatakse kohalikke väljaandeid ja meediaid, nagu neil oleks väga kehv olukord. Minu meelest Ekspress Grupp aina laieneb ja laieneb, ja igas suunas ka Leetu, Lätti ja kuhu veel.
Miks me peaksime Ekspress Grupile peale maksma kodanike rahaga? Ekspress Grupp on, võiks öelda, nii kurb kui see ka ei ole, kunagine Eesti ajakirjanduse lipulaev on muutunud vasakäärmusluse hääletoruks. Näiteks tuulikuteemalisi kriitilisi artikleid seal lihtsalt ei avaldata. Vasakäärmuslik arvamusdiktaator Paris lihtsalt lükkab need tagasi, ütleb: “Ei sobi! Ei sobi! Ei sobi kahjuks!” Tema abikaasa lükkab need Õhtulehes tagasi. Nii et meie rahvas saab ajupesu, valet, informatsioonilist tegelikkuse moonutust. Ja seekord pannakse sinna jälle 2,5 miljonit juurde.
Õigupoolest algab ju tarkade otsuste tegemine tegelikkuse korralikust peegeldusest. Aga me ei saa peegeldust, me saame helgiheitja tuld endale silma näiteks Ekspress Grupist, selle asemel et saada informatsiooni või vähemalt debatti. Me ei saa sealt isegi debatti, me ei saa minimaalseltki sõltumatu ajakirjanduse kriteeriumile vastavat informatsiooni.
Nii et siin on kurb lugu, kuidas riik mõjutab ajakirjandust endale meeldivas suunas ja me oleme seda varem näinud ja mis kõige hämmastavam, Jürgen Ligi tunnistas seda ohtu ise siit puldist, ütles, et opositsioonil on õigus seda küsida küll. Hetkeks ta unustas tänitamise jutu. Ma olen siin väga murelik.
Nii, läheme edasi. Riigikogu Kantselei suunab, just Riigikogu Kantselei, see tähendab meie kantselei, kellel on kogu aeg rahast puudus, isegi välisreisidele ei jätku raha sellel kriitilisel ajal, kus on vaja Riigikogu liikmetel teha välispoliitikat, toetada meie Välisministeeriumit, meie pisikest diplomaatilist korpust tugevdada oma tegevusega, aga ei, Riigikogu Kantseleilt suunatakse ehk võetakse ära Justiits- ja Digiministeeriumi eelarvesse üle kolme miljoni euro, et tagada mobiiliga valimiste jätkusuutlikkus, parandada e-hääletuse infosüsteemi, tagada valimiste infotehnoloogiline tugi ja turvaline e-valimisprotsess.
Ravimatut haiget ei saa ravida. Kaua te ravite? Ebaseaduslik hääletamisviis, pime valimisviis, mida ligi pool elanikkonnast ei toeta. Kuidas saab sinna raha veel panna? Te peaksite kiiremas korras ka rahvusvahelise avalikkuse ees oma näo taastama. Muidu tuleb võib-olla meie juhtiv liitlane USA ja ütleb, et kas teil ikka on demokraatia ja kas teil on sõnavabadus, kas seal on demokraatia, kas sellisesse riiki peaks investeerima tähelepanu, kas siia peaks investeerima riigikaitse raha? Nad on andnud signaali oma liitlastele, et kui te sõnavabadust ei taga, siis miks me peame teie selja taga olema? Diktatuuririike ju ei toetata, autoritaarseid riike nad ei peaks toetama. Ja kuhu meie siirdume, on kahtlane.
Ja kõik selle rumalusele kuluva raha, nagu ma ütlesin, kolm miljonit, oleks me võinud panna välispoliitikasse, USA-suunalise tegevuse arendamiseks, Ukraina-suunalise diplomaatia arendamiseks. Aga ei, M-valimised on ikka tähtsamad. Läbipaistmatu valimissüsteem on justkui parem.
Ja muidugi, läheme edasi. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium suunab 35 000 eurot Kliimaministeeriumi valitsemisala infotehnoloogiakeskusesse Maa- ja Ruumiametile, ja nii edasi ja nii edasi. 82 töökohale tarkvaralitsentsid, arvutitehnika. Selliseid pudinaid, mis läheb kliimamajanduse peale, on siin ikka lugematu hulk. Oleks võinud koolidele vähemalt mõne droonikomplekti selle raha eest osta.”